02.06.2022
Kremli režiim püüab propagandameedia abil luua Ühendriikidest ja NATOst Venemaa põlisvaenlase kuvandit ja mõjutada nii mõtlema ka venemaalasi. Levada keskuse küsitluste võrdlus näitab, et kui läinud novembris suhtus USAsse positiivselt rohkem inimesi (45% küsitletutest) kui negatiivselt (42%), siis sõja teiseks kuuks oli pilt oluliselt muutunud. Märtsis väljendas valdav enamus (72%) negatiivset suhtumist. Teise olulise näitajana vähenes nende inimeste osakaal, kel ei olnud selles küsimuses arvamust: 13%-lt novembris ühele protsendile märtsis.
Kremli jutupunktid Eesti somes
Kremli poolt Ühendriikidest ja NATOst loodud negatiivne kuvand ei mõjuta vaid venemaalasi, vaid kõlab vastu ka Eesti venekeelses sotsiaalmeedias. Vaatame NATO-vaenulike narratiivide levikut Tallinna külastanud USA sõjalaeva näitel.
Läinud nädalal osales USA dessantlaev Kearsarge õppusel Siil ja külastas Helsingit toetuse märgina Soome NATO liikmestaatuse taotlemise protsessile. Laev seisis mõnda aega ka Tallinna sadamas.
Pildid sadamas seisvast laevast postitas venekeelsesse Facebooki gruppi Таллиннцы (Tallintsõ ehk tallinlased) administraator Oleg Bessedin. Süütuilmelises postituses küsitakse naiivselt, et kas keegi teab, miks Tallinnas on sõjalaev.
Vastuseid kogunes rohkem kui viiesaja kommentaari jagu ja suur osa neist on NATO-vaenulikud.
1. USA ja NATO provotseerivat Venemaad
Denis küsib: “Kuidas miks? Provokatsioon.”
2. USA ja NATO olla agressorid ja okupandid
Jevgeni leiab, et laevaga toodi kohale tükk okupantlikku demokraatiat
Aleksandra väljendab sama karikatuuriga:
3. NATO ei kaitse lihtinimesi, vaid hirmutab neid
Jelena kirjutab, et NATO ei kaitse inimesi, linnu, lapsi. NATO kaitseb ainult oma militaarhuve.
Nataliagi pahandab: „Kas see kunagi lõpeb? Lihtsalt košmaar, hirmutatakse inimesi. Laske ometi rahus elada.“
4. USA laev olla sissetungija, mis tuleb hävitada
Sergei arvab, et laev tuleb uputada.
Aleksander leiab, et laev ootab raketti.
5. NATO tahtvat Venemaa arengut piirata
Igor leiab, et Venemaal on oma arengutee, aga teistele ei meeldi, et Venemaa areneb, nad näevad selles ohtu.
6. NATO heidutus olla naeruväärne
Vladimir naljatab, et laev on siin Putini hirmutamiseks – vaat milline valitsus oleme, meil on laev.
Natalja naljatab ka – tema meelest pole paremat näidet „rahumeelsest“ riigist kui võõras sõjalaev.
7. USA ja NATO olla ebausaldusväärsed
Milana arvab, et USA ja NATO ei saa rahuvalvamisega hakkama – tulevad kohale, aga pärast pesevad käed puhtaks
8. Soome ja Eesti olla USA käpikud ja kahuriliha
Lidia on mures, et soomlaste käest ei küsi keegi, kas nad NATO sõjalaeva tahavad. Lidia teab, et nad ei taha.
Leitakse, et Balti riikidel ei ole mingit väärtust ei NATO ega Venemaa jaoks. Sõja puhul saab sellest lihtsalt kahuriliha.
Propastopi hinnang
Küllap ei ole esile toodud arvamused üldistatavad enamusele Eesti venekeelsetele sotsiaalmeediakasutajatele, vaid NATOvastaseid meeleolusid levitab häälekas vähemus. Ometi aitavad sellised vaenulikud infomullid üles kütta ja võimendada NATOvastasust ning nõrgendada Eesti kaitsetahet ja ühtsust. Seetõttu tuleb selliste narratiivide levitamiskohti otsustavalt piirata. Üheks võimaluseks on grupi sulgemine, teiseks administraatorile selge vastutuse panemine konflikti õhutamise võimaldamise eest. Lasta vihakommentaariumitel sõnavabaduse sildi all vabalt tegutseda ei ole kuidagi Eesti julgeoleku huvides.
Tallintsõ grupis levivast valeteabest, propagandast ja konfliktidest on Propastop korduvalt kirjutanud. Grupi administraator Bessedin on meediaärimees, kes Kaitsepolitsei andmetel suhtles tihedalt Eesti suhtes vaenulike kajastustega esinenud Venemaa ajakirjanikega ja on olnud seotud propagandajuhtumite provotseerimisega Eestis.
Üheks hiljutiseks juhtumiks on näiteks grupi Ukrainlased Eestis süüdistamine Tallintsõ peale kaebamises Facebookis. Bessedini selleteemaline postitus põhjustas grupis palju pahameelt ja kogus taas ligi viissada kommentaari. Kogu teemapüstitust on raske pidada muuks kui konflikti õhutamiseks Eestis elavate venelaste ja ukrainlaste vahel.
Kuvatõmmised on pärit Levada keskuse lehelt ja Facebooki grupi Tallintsõ seinalt.