Venemaa lisas infosõja arsenali võltsi faktikontrolli

Mäletate Butša veresauna järel Venemaa Kaitseministreeriumi “faktikontrolli”, mis oli mõeldud tõestama, et Butšas toimunu oli lavastus? See ei olnud ainus katse imiteerida avaandmete analüüsi, Venemaa kasutab seda massiliselt.

DFRLab tegi ülevaate, kuidas Kreml ja Venemaa võimutruud meediakanalid kasutavad “avaandmetel põhinevaid uuringuid” ja “faktikontrolli”, et lisada veenvust Ukraina kohta levitatavale valeinfole. Sellega tekitavad need kanalid infotarbijate hulgas segadust ja kahandavad faktikontrolli ja OSINTi usaldusväärsust.

Kuidas see käib?

Praktikas toimub võlts faktikontroll järgnevalt.

1.Venemaa kodanikele on aastaid öeldud, et Venemaa on Lääne infosõja sihtmärk, see on nad ette valmistanud seadma küsimuse alla uudised, mis tulevad läänesõbralikest allikatest.

2.Luuakse “faktikontrolliga” tegelevad organisatsioonid, kes nimetavad end apoliitilisteks ja oma eksperte sõltumatuteks. Organisatsioonid avaldavad “analüüse”, mis kasutavad faktikontrolli ülesehitust, visuaali ja sõnastust. Valdav osa “faktikontrollist” on võlts või eksitav.

3.Et saada sõnumile parimat levikut ja selle usaldusväärsust suurendada, võimendavad ”faktikontrolli” Vene arvamusliidrid, riigitelevisioon või valitsus.

4.”Faktikontrolli” võimendades distantseerivad Kremli ja Kremliga seotud kanalid end “faktikontrollijatest”, et jätta mulje nende sõltumatusest. Selliselt esitatuna näib valeinfo enam usaldusväärsevana ja vähem seotuna Vene valitsusega.

5.”Faktikontrolli” tulemusi jagatakse laialdaselt – peamiselt venekeelse auditooriumi hulgas, kuid ka teistes keeltes – kui “objektiivset” infoallikat Ukraina sõja kohta.

Sõda valedega

Üks esimesi selle taktika kasutajaid oli 23. veebruaril Telegramis alustanud kanal Sõda valedega, mis väidab end olevat apoliitiline faktikontrollimisega tegelev organisatsioon. 700 000 jälgijaga kanal on üks Venemaa populaarsemaid.

Samal organisatsioonil on kokku vähemalt kaheksa Telegrami kanalit ja veebisaidid vene, inglise, prantsuse, hispaania, hiina ja araabia keeles. Sellest kanalist on DFRLab kirjutanud ka varem.

Tõde on meie

Lisaks Sõda valedega Telegram kanalile ja mitmele saidile on veel üks kanal, mis paistab silma peamise võlts-faktikontrolli levitajana: kanal Tõde on meie, kus “kõige patriootlikuma sisu” postitaja võib saada auhindu. Organisatsioonil on VKs üle 200 000 ja Telegramis üle 110 000 jälgija.

Tõde on meie organisatsiooni koordineerib Vladimir Putini juhitav Ülevenemaaline Rahvarinne, mis seob organistasiooni otseselt Kremliga. Organisatsiooni sõnumite võimendamine on sarnane Sõda valega poolt tehtavale: sealt kopeeritud teksti jagavad VKs valitsuse rahastatud asutused – koolid, raamatukogud ja kohalikud omavalitsused ning nende veebilehed. Tõde on meie Telegrami kanal jagab sageli Sõda valedega sisu.

Vene tele ja meedia

Vene riigitelevisioon ja meedia hakkasid võltsi faktikontrolli rakendama peatselt pärast Ukraina sõja algust. Mitmed kanalid ja väljaanded võimendavad Sõda valedega ja teiste sarnaste kanalite sisu või loovad enda oma.

Uurivad ajakirjanikud on tuvastanud hulgaliselt näiteid selle kohta, kuidas Venemaa riigitelevisiooni kanalid, kaasa arvatud Venemaal populaarne Kanal 1 võltsi faktikontrolli kasutavad.

Mõned neist on loonud omaenda saate, mis „lükkab ümber“ Ukraina ja lääneriikide „valeinfo“. Üks selline on Kanal 1 saade AntiFeik. Iganädalases saates lahkab saatejuht Aleksander Smol koos „ekspertidest“ saatekülalistega „valeuudiseid“ Ukraina sõja kohta. Mitmed saates käsitletud „valeuudised“ on samad, mis teistes võltsides faktikontrolli kanalites levitatud.

DFRLabi hinnangul jõuab Venemaa võlts-faktikontroll miljonite Venemaa inimesteni ja ulatub ka ingliskeelsesse maailma. DFRLab leiab, et selle edu kujutab ohtu Ukraina eesmärgile ning laiemalt faktikontrolli tõsiseltvõetavusele.

Võltsi faktikontrolli kohta saab pikemalt lugeda siit.

Kasutatud kuvatõmmised on pärit loos viidatud lehekülgedelt.