28.04.2022
Väärteave ei too üksnes kaasa ekslikke järeldusi ja halbu otsuseid, vaid selle mõju inimese mõtlemisele kestab edasi ka siis, kui see on ümber lükatud ja kui inimene on teadmiseks võtnud, et teave oli väär. Sellisele järeldusele tuli rahvusvaheline teadlaste rühm Austraalia, Ühendriikide, Saksamaa ja Suurbritannia ülikoolidest teadusajakirjas Nature Reviews Psychology avaldatud artiklis “Väärinfo uskumise psühholoogilised tegurid ja selle vastupanu korrektsioonile”.
Mis takistab uskumuste muutmist?
Levinud arusaama kohaselt saab valeteavet lihtsalt korrigeerida – piisab, kui tuua välja õiged faktid ja meie mõtlemisprotsessis asendatakse vale teave õige teabega. Selgub aga, et õige teabe saamine ei kustuta ega asenda väärteavet, vaid mõlemad jäävad alles ja mõlemad võivad mõtlemisprotsessis aktiveeruda.
Seda nimetatakse jätkuva mõju efektiks ning selle seletamiseks toovad teadlased järgmise näite. Rühmale tutvustatakse raportit mingi sündmuse (näiteks tulekahju) kohta, mis sisaldab olulist teavet sündmuse põhjusest (tulekahju põhjustas ilmselt süütamine). Pausi järel antakse rühmale teada, et süütamine ei olnud tulekahju põhjuseks, tegu oli väärteabega. Järgmise pausi järel palutakse rühmal vastata küsimusele, mida peaksid ametivõimud tulekahju osas ette võtma. Oma vastuses lähtuvad rühma liikmed sageli esimesena saadud teabest, hoolimata sellest, et see sai ümber lükatud ja valeinfona teadvustatud.
Sarnaselt mängib jätkuva mõju efekt rolli valeteabel põhinevate sotsiaalmeedia postituste jagamisel. Inimene võib jagada postitust, et vaktsiinid põhjustavad autismi, hoolimata sellest, et ta teab, et selle arusaama puhul on tegu ümber lükatud valeinfoga, ja tõendid, et tegu on valeinfoga, on tema jaoks olnud veenvad. Korrektsioon on küll lisatud mällu ja inimene on selle põhjal korrigeeritud oma teadmisi, kuid valeteave on jäänud mällu alles ja võib suvalisel hetkel aktiveeruda.
Sotsiaalsed ja emotsionaalsed tegurid
Lisaks kognitiivsetele teguritele, mis seda nähtust seletavad, on ka rida sotsiaalseid ja emotsionaalseid tegureid, mis mõjutavad, kui sageli ja mis olukordades valeteave aktiveerub. Artikli autorid nimetavad selliste teguritena allikate usaldusväärsust, inimese enda väärtuste ja uskumuste süsteemi, soovi vältida korrektsiooniga seostuvaid ebameeldivaid emotsioone ja soovi kogeda valeinfo poolt äratatud tugevaid emotsioone.
Lahenduseks on ennetamine
Üks lahendustest, mida autorid artiklis pakuvad, on väärteabe ennetamine. Ennetus koosneb kahest elemendist. Esimene on hoiatamine, et väärteavet võidakse inimeste veenmiseks kasutada. Hea näide sellest on Eestis aset leidnud juhtum, kus Eesti Kaitsevägi hoiatas ajakirjanduse vahendusel avalikkust Venemaa propagandaväljaande Sputnik plaanitud valeinforünnakust.
Teine on inimeste teavitamine tehnikatest, mida väärteabe edastamisel kasutatakse – näiteks et tegu on faktide valikulise esitamisega või valeekspertide kasutamisega. Mõistmine, kuidas selliseid eksitavaid veenmistehnikaid kasutatakse annab inimesele kognitiivsed vahendid, mille abil end sarnaste veenmiste eest kaitsta.
Väärinfo ennetamisest on Propastop teinud ka eraldi ülevaate.
Pildid loo juures on lehelt pixabay.com ja kuvatõmmised loos viidetud teadusartiklist.