Hiina propaganda toetab Venemaad

Propastop alustab sarjaga, mis võtab vaatluse all Hiina propaganda. Miks? Seepärast, et Hiina Rahvavabariik on suurriik, mille mõju maailmas on järjest kasvanud. Hiina tegutseb infodomeenis süstemaatiliselt ja pikaajalisi eesmärke silmas pidades. Leiame, et peaksime ka Eestis paremini olema kursis Hiina selle valdkonna tegemistega. Esimeses artiklis uurime kahte kohalikku väljaannet, et paremini aru saada Hiina seisukohtadest seoses Ukraina sõjaga.

Lääne omakasu

China Daily ja People’s Daily on mõlemad Hiina Kommunistliku Partei (HKP) erinevate osakondade väljaanded. Arvestades seda, et HKP on ainuvalitsev partei Hiina Rahvavabariigis, kuigi legaalselt eksisteerib veel 8 parteid, siispeegeldab nende väljaannete sisu ka tänase Hiina juhtkonna põhilisi vaateid.

Kahe väljaande viimase aja artiklite põhjal on selgelt näha, et HKP loob narratiivi, kus Lääs ja eriti just Ameerika Ühendriigid on Ukraina konflikti lahendamisel pidurdav jõud ja kasutab sõda omakasu eesmärkidel. Artiklites tuuakse eri nurkade alt välja, kuidas USA tegevused suurendavad konfliktis pinget ning kuidas nad sellest segasest olukorrast kasu lõikavad. Euroopa riike vaadeldakse kui USA poolt mõjutatavaid osapooli, kes nüüd peavad tegelema põgenike ja sõjaga mille Ameerika ja NATO USA juhtimisel tekitasid.

Järgnevalt toome välja mõned narratiivid, mida saab Hiina meediast lugeda.

NATO roll Ukraina sõjas

China Daily artiklis kritiseeritakse NATOt ja selle rolli maailmas. Artikli autoriks on väljaande järgi tuntud Taani akadeemik Jan Oberg, kes on üks Swedish Transnational Peace and Future Research Foundation asutajatest. Artiklis pealkirjaga „Välisakadeemikud: ilma NATO-ta on maailm palju rahulikum koht“ tuuakse välja, et  NATO ignoreerib Varssavi pakti ja on laienenud itta, viidates, et see on üks praeguse konflikti põhjuseid.

Lisaks ignoreerib artikli järgi NATO Põhja-Atlandi lepingut ning jätkab militariseerimist. Artiklis arutletakse põhjuste üle, miks NATO vajab pikamaa-  ja tuumarelvi enda kaitseks, kuna neid peetakse pigem ründerelvadeks. Lisaks süüdistab artikkel NATOt, et too ei teeni rahvast vaid pigem liikmesriikide kaitse-, akadeemilisi ja meediaringkondi.

Usutavasti on NATO püüdnud 30 aastat oma eesmärki leida ja seda leidmata püüdvat NATO luua endale väljamõeldud vaenlasi. Artikkel toob seisukoha illustreerimiseks esile, et ükski teine organisatsioon ei ole osalenud nii paljudes sõdades ja tapnud nii palju inimesi.

Selline kirjeldus jätab lugejale mulje justkui NATO ise on kriisis ja ka eurooplased ei ole rahul NATO tegevusega. Artikkel üritab näidata NATO-t kui agressiivset jõudu maailmas, mis alustab sõdu ja võitleb väljamõeldud vaenlaste vastu, üritades sellega oma eksistentsi põhjendada. Seda kõike võimendab muidugi fakt, et autor ise on taanlane.

Ameerika roll Ukraina sõjas

Kõrvutades erinevaid artikleid võib märgata tendentsi, et peamine süüdlane ja kasusaaja Ukraina sõjas on USA. Järgnevalt on kirjeldatud mõnda USA-suunalist süüdistust.

Artikkel „USA viis Ukraina laborites läbi ebainimlikke eksperimente“ refereerib RT-d ja Venemaa Kaitseministeeriumit, mis süüdistab Ameerika teadlasi inimkatsetes Harkivi lähedal Merefa linna laboratooriumites. Katseid ise nimetati “potentsiaalseteks bioloogilisteks ettevalmistusteks” jättes nimetamata, mis eksperimendiga tegelikult tegu oli.

Samast väljaandest leiab ka artikli, kus refereeritakse, et Vene armee info kohaselt on Ameerika andnud 350 miljonit dollarit Ukraina Teadus ja Tehnoloogia keskusele (Science and Technology Center in Ukraine), et arendada bioloogilisi relvi. Artiklis süüdistatakse antud teadusasutust erinevate projektide toetamises ja algatamises, mis tegelevad ohtlike haiguste ja bioloogiliste relvade uurimisega.

USA kui konfliktide algataja

Lisaks tuuakse välja, et USA kasutab Ukraina sõda kui vabandust, et investeerida rohkem tuumarelvadesse. Samuti üritatakse näidata ameeriklasi kui sõjast kasusaajaid, tootes artikleid, kuidas USA kongressi liikmed ostsid just enne sõja algust kaitsetööstuse ettevõtete aktsiaid ning väidetavalt on ka väljaandel nimekiri USA poliitikutest rahalist kasu sellest sõjast saavad.

Hiina väljaande Huanqiu küsitluse järgi usuvad 12 000 vastajaist 90% , et Ameerika on Ukraina konfliktis kiusaja rollis ning üritab oma hegemooniat rakendada rahvusvahelisel tasandil. Samuti nähakse Ameerikat pahatahtliku jõuna, kes süüdistab Hiinat sõjasse mittesekkumises ja Venemaa toetamises, samal ajal kui hiinlased toetavad rahulikke läbirääkimisi ja konflikti lõpetamist.

USA-d kirjeldatakse kui  rahvusvaheliste konfliktide algatajat, kelle tegevuste tulemusel peavad inimesed põgenema oma kodudest, samas ise on ameeriklased valmis vastu võtma väga vähe sõjapõgenikke ja jätavad kogu koorma kanda teistele riikidele. Ukraina olukorda võrreldakse nii Afganistani, Iraagi kui ka Süüria sõjaga.

Ameerikat kui Hiina põhilist konkurenti proovitakse mitmekülgselt presenteerida kui sõja ja konfliktide õhutajat ning omakasupüüdlikku jõudu, mis ei taha oma tegude eest vastutada.

Lisaks proovitakse luua USA’le sõjast majanduslikku kasu saava riigi imagot. Seda ilmestab artiklile lisatud video.

Sanktsioonide roll Ukraina sõjas

Lääne sanktsioone peetakse maailmamajanduse potentsiaalse krahhi,  toidupuuduse ja hinnatõusu tekitajateks. Artiklis „Konflikt ja sanktsioonid mõjutavad kogu maailma“ tuuakse välja erinevate organisatsioonide (Oxfam, WTO, WorldBank) statistika, et illustreerida vaesusesse või toidupuudusesse langevate inimeste hulka. Artikli alusel on sanktsioonide suurimateks kaotajateks vaesed riigid ning enamus sanktsioonidest karistavad süütuid tsiviilisikuid mitte ainult Venemaal vaid globaalselt, seal hulgas ka eurooplasi ja ameeriklasi. Vastupidise positiivsena näitena tuuakse välja India peaminister, kes keeldus vähendama nafta importi Venemaalt, kuna selle tulemusena kannataksid 1,38 miljardit indialast. Artikli autori hinnangul ei täida tänased sanktsioonid oma eesmärki, milleks on sõja lõpetamine Ukrainas, pigem tekitavad need pingeid juurde.

Artiklis väidetakse, et mitmed uuringuid näitavad, et majanduslikud sanktsioonid ei täida oma eesmärki, kuid uuringute nimesid ega autoreid ei nimetata. Positiivse näitena tuuakse välja Austria kantsleri visiiti Venemaale. Sellele viidatakse kui rahulikule ja mõistlikule viisile, kuidas konflikti lahendada. Viimane läheb kokku ka Hiina enda rahvusvahelise poliitika kuvandiga, mis presenteerib Hiinat kui rahulikku ja mittesekkuvat jõudu.

Artiklis näidatake sanktsioone kui probleemitekitajaid kogu maailmale. Seda illustreeritakse erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide statistikaga, rõhutades seejuures kahju vasematele riikidele ning negatiivsele mõjule kogu inimkonnale.

Pildid loo juures on kuvatõmmised loos kõne all olnud artiklitest.