Mida valeinfoga peale hakata? III osa: informeeri

Sõjaga Ukrainas käivad kaasas infomanipulatsioonid. Mida väärinfoga peale hakata? Ühendkuningriigi käitumisteadlased organisatsioonist Behavioural Insights Team jagavad Medium keskkonnas nõuandeid. Postitustesarjas teeb Propastop lühiülevaate nõuannetest ja lisab mõned tähelepanekud omalt poolt. Sarja esimeses osas kirjutasime valeinfo ennetamisest, teises osas selle leviku aeglustamisest. Sarja kolmas osa keskendub teavitamisele.

Ümberlükkamine alati ei aita

Kui valetaeve on kindlaks tehtud, on vaja leida viis sellest teada andmiseks. Valeinfo avalik ümberlükkamine (inglise keeles debunking) ja faktide esitamine on seni levinuim, kuid igas olukorras mitte kõige otstarbekam vahend. Nii on Lucca ja Veneetsia ülikoolide teadlased leidnud, et mõnes olukorras – näiteks sotsiaalmeedias – ei pruugi sellest olla nii suurt kasu kui sooviti.

Teadlased uurisid viie aasta jooksul Facebookis 47 780 postitust, kus valeinfo ümber lükati. Selgus, et sotsiaalmeedias valeinfo ümberlükkamine alati ei pidurda, vaid mõnel juhul ka hoogustab valeinfo enda levikut.

Sarnaselt, sel aastal avaldatud uurimus psühholoogilistest teguritest, mis mõjutavad vastuvõtlikkust väärteabele ja väärteabe ümberlükkamisele näitab, et väärteave mõjutab inimeste mõtlemist isegi pärast seda, kui see on ümber lükatud ja parandus on inimeste poolt tõesena aktsepteeritud.

Detektiivilugu võib aidata

Ben Nimmo, toona Atlantic Councili DFRLabi analüütik, leidis, et ümberlükkamisest ja faktide esitamisest üksi ei piisa, vaid ümberlükkamisprotsess ise tuleks teha lugejaile põnevaks, hea detektiiviloo sarnaseks.

Väärinfo levitajad ise jutustavad valeteabe najal lugusid, mis äratavad tugevaid tundeid, viha ja kadedust, ja tugevad tunded peatavad ratsionaalse mõtlemise. Selles olukorras ei ole faktide esitamisest kasu, vaid vastata tuleks samuti looga, mis detektiiviromaani sarnaselt räägiks juhtumist, tõendite otsimisest ja tulemuseni jõudmisest. Selline lähenemine rõhuks samuti emotsioonidele, kuid teistsugustele emotsioonidele – uudishimule, soovile saada teada loo lahendus.

Kannatlikkus ja empaatilisus

Käitumisteadlased Behavioural Insights Teamist rõhutavad, et väärinfo ümberlükkamise puhul on oluline jääda teise suhtes austavaks ja empaatiliseks. Kui tegu on inimestega, kes usub valeinfot teadmatusest, siis kannatlikkuse ja empaatiata esitatud faktid tekitavad vaid trotsi. Kui aga tegu on trollidega, siis ärritumine ja negatiivsed emotsioonid on just see, mida trollid taotlevad. Seega, olgu tegu meelega või kogemata jagatud väärteabega, kannatlikkus ja empaatilisus annavad paremaid tulemusi.

Käitumisteadlased toovad positiivse näitena välja USA kuberneri ja näitleja Arnold Schwartzeneggeri hiljutise videopostituse Twitteris, kus Schwartzenegger pöördus Venemaa inimeste poole. Kõigepealt sedastas ta, et ei ole vaenlane ja lõi ühise pinna ukrainlastele, venelastele ja iseendale. Ründamise asemel hõlmas ta kuulajaid positiivse, empaatilise kõnetusega, kasutades lihtsat keelt. Oma argumenti toestas ta ekspertide hinnanguga, sõnastas faktid ja kordas seda. Selline lähenemine, leiavad käitumisteadlased, suurendab võimalust, et informatsioon jääb meelde ja et seda tajutakse tõesena.

Ka Propastop pani kokku kümme soovitust, kuidas suhelda inimesega, kelle arvamusi ja hoiakuid sa mõjutada soovid. Need kehtivad nii Kremli propaganda mõjuväljast välja tõmbamisel kui ka kõigi teiste eriarvamuste puhul, olgu selleks siis suhtumine vaktsineerimisse või maa lamedusse.

Kasutatud pilt on detail illustratsioonist The Fin de Siècle Newspaper Proprietor, mis ilmus 1894. aastal väljaandes Puck. Kongressi raamatukogu.

Kuvatõmmised on pärit loos viidatud videodest.