06.04.2022
Uuriva ajakirjanduse rühmitus Bellingcat avaldas sel nädalal artikli, mis võrdleb Venemaa esitatud „fakte“ Butša veresauna kohta avaandmetel põhinevate tõenditega. Propastop avaldab tõlke Bellingcati loal.
Hävitustöö ja laibad tänavatel
Hiljutised fotod Kiievi lähedal asuvas Butša linnast, kuhu Ukraina sõdurid taganevate Vene vägede kannul jõudsid, näitavad laiaulatuslikku hävitustööd ja tänavatel lamavaid tsiviilriietes laipu.
Neil päevil linna külastatud rahvusvahelise ajakirjanduse esindajad on jaganud neid fotosid sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses.
Inimõiguste organisatsioonide esialgsed raportid märgivad tsiviilelanike kallal toime pandud vägivalda. Kohalike elanikega tehtud intervjuud süüdistavad Vene sõjaväelasi selles, et need hukkasid relvastamata inimesi kahtluse tõttu, et nad osalesid Ukraina sõjaväe tegevuses 2014. aastal Donbasis, või lihtsalt seetõttu, et „neil oli Ukraina embleemi kujutav tätoveering“.
Venemaa reaktsioon
Venemaa ametnikud on süüdistusi tõrjunud. 3.aprillil tegi Venemaa Välisministeerium avalduse, mille hiljem avaldas Venemaa Kaitseministeerium, kus väideti ühel häälel, et „Butša fotod ja videod on järjekordne võltsing, lavastatud toodang ja provokatsioon, mida Kiievi režiim lääne meedia jaoks tootnud on.“
Pealkirja „Faktid“ all väitis Venemaa Välisministeerium oma Telegrami postituses, et „mitte ükski kohalik elanik ei saanud kannatada mitte ainsaski vägivallateos“, jätkates sõnumiga, et Venemaa sõdurid tõid linna humanitaarabi. Nad väitsid ka, et kohalikud elanikud võisid vabal ringi liikuda kogu selle aja vältel, mil Venemaa väed linnas viibisid.
Süüdistab võltsingutes
4.aprillil võimendas Venemaa välisminister Sergei Lavrov seda sõnumit, väites, et Venemaa Kaitseministeerium on paljastatud „märke võltsitud videotest ja teistest võltsingutest“. Kremli kõneisik Dmitri Peskov väitis, et „sündmuste ajaline järgnevus ei räägi nende väidete kasuks“.
Mitte palju hiljem teatasid Venemaa riiklikud uurijad, et karistavad inimesi, kes levitavad informatsiooni, nagu oleksid Vene sõdurid mõrvanud Butšas tsiviilelanikke.
Kuid on olemas avaandmetel põhinev tõendusmaterjal, mis räägib vastu väidetele, nagu oleks tegemist võltsingute ja lavastustega, ja teeb küsitavaks Venemaa esitatud sündmuste ajajoone.
Taganemise ajajoon
Venemaa Välisministeerium väitis Telegramis tehtud avalduses, et Vene väed lahkusid Butšast 30.märtsil. Seal väidetakse ka, et „need nii-öelda kuriteotõendid Butšas ilmusid alles neli päeva hiljem“, mis oleks 3.aprillil, mil „Ukraina Julgeolekuteenistus ja Ukraina meedia esindajad linna saabusid“. Venemaa avaldus tsiteerib ka Butša linnapea Anatoli Fedoruki postitatud videot, kus väidetakse, et Butša vabastati 31.märtsil 2022.
Teised avaldused, raportid ja avaandmetel põhinevad tõendid aga tõstatavad küsimusi selle ajajoone ja Fedoruki 31.märtsi puudutava väite kohta.
Linn jäi okupeerituks
Näiteks väitis Venemaa meediakanal TV Zvezda 1.aprilli hommikul avaldatud artiklis, et „Õhuväelased koos mereväelastega tõrjusid viis päeva edukalt vaenlaste vägesid suunal Gostomel-Butša. Selle tulemusena olid mereväelased võimelised saavutama täieliku kontrolli viie kilomeetri pikkuse piirkonna üle Irpini jõest Kiievi poole.“
„Ühe mereväeüksuse komandör Aleksei Shabulin märkis, et praegu viivad Vene mereväelased läbi kohaluuret ja vaatlusi ning puhastavad piirkondi edasise ülesandega luua seal tugipunkt,“ sedastas TV Zvezda.
1.aprilli hommikul jagati Telegramis videod, kus Butša Linnavolikogu esimees Taras Shapravski sõnul „praegu jääb linn okupeerituks, palju on miine, ohtlikke hooneid ja isegi laipu. Seetõttu palume kõiki kohale jääjaid ohtlikest objektidest eemale hoida. Linna vabastamine jätkub, Ukraina relvajõud töötavad selle nimel, et võita tagasi iga meeter meie maast.“
Videod Butšast
Hukkunud tsiviilriietes inimesi kujutavad videod ja fotod Butšast ilmusid sotsiaalmeediasse 1.aprillil. Ka see on vastuolus Venemaa väidetega, nagu ei oleks tõendusmaterjali avaldatud enne 3.aprilli. (Ettevaatust – järgnevad lingid sisaldavad detailseid kaadreid.)
Video, mida jagati 1.aprillil Telegramis kell 18.18 BST (20.18 Ukraina aja järgi) ja video, mida jagati Twitteris kell 21.02 BST, näitavad Yablunska tänaval lamavaid surnukehi. 1. ja 2.aprillil avaldatud teised videod samast tänavast saab leida siit.
Kõik videod näitavad sama tänavaosa samade laipade ja samade rusudega.
Liikuvate laipade müüt
Ka Venemaa Kaitseministeerium ja Venemaa Välisministeerium kasutasid neid videoid väitmaks, et mõned laipadest liikusid ja seega olid kaadrid lavastatud.
3.aprillil postituses kasutas Venemaa Kaitseministeerium – ja jagas Venemaa Välisministeerium – Ukraina Espreso.tv videot, väitmaks, et laipa nähti kätt tõstmas ja teist laipa istuli tõusmas. Need väited, mis olid nähtavasti pärit venemeelsetelt sotsiaalmeedia kasutajatelt, lükati kiiresti ja põhjalikult reporterite ja sotsiaalmeedia kasutajate poolt ümber, teiste seas ka BBC Monitooringus töötava Shayan Sardarizadehi poolt.
Sardarizadeh rõhutas Aurora Inteli panust, mis uuris „liikuva käe“ väidet ja näitas, et tegu oli ilmselt veepiisaga, mis tuuleklaasil liikus.
Märkida tuleks ka, et sotsiaalmeedias jagatud videoversioonist, mille põhjal väideti kätt liikuvat, on välja lõigatud kaardid veetilga liikumisest enne ja pärast üle surnukeha liikumist. See suurendab petlikku muljet, nagu oleks olnud tegu käe liikumisega.
Auto küljeaknast peegelduv oletatavalt liigutavat laipa saab hõlpsasti seletada peegelduse kumerusega, mis mõjutab nähtavalt teisi objekte surnukeha ümber.
Sardarizadeh juhtis tähelepanu ka AFP ja Getty Images fotodele, mis näitavad, et 1.aprilli videos nähtud laibad on 3.aprillil endiselt samal kohal. Avaandmete uurija ja Bellingcati kaastööline Benjamin Strick leidis teisi videoid surnukehadest, mis tõestavad sama.
„Butšas aset leidnud Ukraina äärmuslaste kohutava provokatsiooni valgel“, nagu sõnastas Twitteris Venemaa alalise esindaja asetäitja ÜROs Dmitri Poljanski, on Venemaa kutsunud kokku ÜRO Julgeolekunõukogu nõupidamise. Seega näib, et saabuvate päevade ja nädalate jooksul hakkavad siin välja toodud väited korduma, mida kinnitasid 4.aprilliks ka Kremli kõneisiku Peskovi ja välisministri Lavrovi kommentaarid.
Seetõttu on valede väljatoomine ja konteksti andmine tervikpildi saamiseks äärmiselt oluline.
Nagu ikka, aitas online-kogukonna ühendatud jõupingutus selles loos välja toodud valeväiteid ümber lükata. Kõigi panust eraldi nimetada ei jõua, kuid on oluline tänada kõiki, kes olid väidete uurimise ja faktikontrolliga seotud.
Fotod loo juures on pärit Bellingati lehelt.