Mida valeinfoga peale hakata? II osa: aeglusta levikut

31.03.2022

Sõjaga Ukrainas käivad kaasas infomanipulatsioonid. Mida väärinfoga peale hakata? Ühendkuningriigi käitumisteadlased organisatsioonist Behavioural Insights Team jagavad Medium keskkonnas nõuandeid. Sellel nädalal ilmuvas postitustesarjas teeb Propastop lühiülevaate nõuannetest ja lisab mõned tähelepanekud omalt poolt. Sarja teine osa keskendub väärinfo leviku aeglustamisele.

Alati ei saa ennetada

Lugudesarja esimseses osas oli jutuks väärinfo ennetamine – selle ettenägemine ja ümberlükkamine enne, kui see on jõudnud levima hakata. Ennetamine on tulemuslik, kuid alati ei ole see võimalik. Mida teha väärinfoga siis, kui see on juba levima hakanud?

Selgub, et meediat aeglasemalt tarbides saab aeglustada valeinfo levimist.

Kaks sekundit pole piisav

Meta tehtud uuring näitab, et Facebooki kasutaja pühendab ühele postitusele tähelepanu 1,7-2,5 sekundit. Otsus, kas postitusega suhestuda – laikida, kommenteerida, jagada – tehakse selle ajal jooksul. Hindamaks, kas teave on õige või mitte, ei ole see aeg piisav, ja selles nähaksegi ühte põhjust, miks väärteave nii kergesti levib.

Kanadas asuva Regina ülikooli käitumisteadlased uurisid nelja aasta vältel, kas aja pikendamine mõjutab postitusega suhestumist. Selgus, et kui paluda meediatarbijatel postitusega tutvumiseks aega võtta, vähenes väärteabe jagamine 72 protsenti.

Seitse sekundit on parem kui kaks

Teine sarnane uuring tehti 2019 Behavioural Insights Teami poolt Ukrainas. Kasutajatel – nii uraina kui vene keele kõnelejatel – paluti pühendada seitse sekundit postitusele enne otsustamist, kas postitus on tõene või väär. Selgus, et juba seiste sekundit vähendas väärteabe jagamist oluliselt. Sarnast tulemust kinnitas ka läinud aastal teadusajakirjas Nature ilmunud uuringu kokkuvõtte.

Seega saab üsna kindlalt öelda, et võttes veidi enam aega postitusega tutvumiseks, saab aidata üsna olulisel määral kaasa valeinfo levimise aeglustamisele. Selle põhjal võib arvata, et üheks võimalikuks lahenduseks oleks, kui sotsiaalmeediakanalid rakendaksid “seitsme sekundi reeglit” – tuues jagamise tingimuseks, et kasutaja peaks olema seistme sekundi jooksul postitusega tutvunud. Linkide jagamise puhul see juba on nii – mõned sotsiaalmeediakanalid hoiatavad sind, kui proovid jagada lingiga postitust linki enne avamata.

Tahtlik või tahtmatu?

Kasutaja saab infotarbimise kiirust vähendades aeglustada valeinfo levikut, aga peamiselt siis, kui ta jagaks valeteavet kogemata, mitte meelega. Kui keegi tahab meelega valeteavet jagada, siis pole aeglustamisest abi. Kuidas saada teada, kas väärinfo jagamine on tahtlik või tahtmatu?

2014. aastal alanud Venemaa-Ukraina sõjaga käis ka toona kaasas väärteabe üleküllus. Sel ajal Atlantic Councili DRLabis töötanud Ben Nimmo pani kirja küsimused, millele vastates saaks välja selgitada, kas väärteavet jagatakse sihiga infotarbijaid eksitada.

Et lehelugu või postitus põhineks tõesel infol, peavad selle faktid olema kontrollitud, seisukohtade vahel peab olema mõistlik tasakaal, allikad peavad olema usaldusväärsed.

Kui see ei ole nii, on abi sellistest küsimustest:

  • Kas postituse tegijal on kohus hoolida, ja kui on, kas see on täidetud?

On kasutajaid, kelle kohus hoolida on tavakodanikust suurem – ajakirjanikud, poliitikud, arvamusliidrid. Kui sellest hoolimata postitatakse valeteavet, siis võib öelda, et see on tahtlik eksitamine.

  • Kas postituse tegijal oli juurdepääs tõestele andmetele?

On kasutajaid, kes postitavad väärinfot, sest nende teadmiste (mitte veendumuste) kohaselt on see tõene – ja sel juhul ei postita nad tahtlikult valeteavet. Samas kui valitsuse liige või ajakirjanik edastavad väärinfot, siis on raske eeldada, et nad tegid seda üksnes seetõttu, et neil ei olnud informatsiooni.

  • Kas kasutaja parandab postitust?

Kui kasutajal ei olnud juurdepääsu tõestele andmetele, siis ta üldiselt parandab postitust. Kui ei, viitab see pigem tahtlikult valeteabe jagamisele.

  • Kas allikad, keda postituse tegija kasutab, on selle teema puhul kohased – on nad eksperdid, kas nad tunnevad teemat?

Kas kasutaja Neemekas Hispaaniast või Valguse kanal on parimad eksperdid Eesti Venemaa-poliitika küsimuses? Pigem vist mitte.

Kokkuvõtteks – kui tegu ei ole tahtliku väärteabe jagamisega, on abi sellest, kui levikut aeglustada ja võtta mõned hetked selleks, et enne jagamist postitus või jagatud lugu üle vaadata.

Mida teha siis, kui valeinfot levitatakse meelega? Sellest räägib lugudeseeria kolmas lugu.

 

Kasutatud pilt on detail illustratsioonist The Fin de Siècle Newspaper Proprietor, mis ilmus 1894. aastal väljaandes Puck. Kongressi raamatukogu.

Kuvatõmmised on artiklitest, millele loos viidatud on.