Mida valeinfoga peale hakata? I osa: enneta

Sõjaga Ukrainas käivad kaasas infomanipulatsioonid. Mida väärinfoga peale hakata? Ühendkuningriigi käitumisteadlased organisatsioonist Behavioural Insights Team jagavad Medium keskkonnas nõuandeid. Sellel nädalal ilmuvas postitustesarjas teeb Propastop lühiülevaate nõuannetest ja lisab mõned tähelepanekud omalt poolt. Sarja esimene osa keskendub ennetamisele.

Lükka ümber enne, kui see on levima hakanud

Praeguse Ukraina sõja ajal näib Venemaa väärteave olevat palju vähem tulemuslik kui 2014. aastal Krimmi annekteerimise ajal, 2016. aasta USA valimiste eel või koroonaperioodil. Miks? Käitumisteadlased arvavad, et põhjuseks on väärteabe ettenägemine ja selle ümberlükkamine enne, kui see on jõudnud levima hakata. USA avalikustas luureandmed ja ajakirjandus teavitas avalikkust plaanitavatest väärinfokampaaniatest enne, kui need ulatuslikuks said.

Katse Ukrainat süüdi lavastada

Vähemalt kahel juhul võis sellist ennetamist (inglese keeles prebunking või inoculation) õnnestunuks pidada. Esimene leidis aset nädal enne sõja algust, kui Venemaa püüdis leida ettekäänet sõja alustamiseks ja tegi katseid Ukrainat süüdi lavastada (inglise keeles false flag operation).

Üheks selliseks katseks oli autopommi plahvatus Donetskis, millele järgnes “Donetski rahvavabariigi” liidri Denis Pushilini üleskuste evakuatsiooniks, kuna Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi plaanivat Donetskit rünnata. USA teavitas ajakirjandust Ukraina süüdilasvastamise katsest, ja seejärel oli juba selge, et katseks see õnneks jäigi.

Väärinfokampaania keemiarelva kohta

Teine juhtum, mil ennetamist õnnestunuks pidada võib, puudutas Venemaa väiteid, et Ukraina valitsus plaanib kasutada Ukrainas keemia- ja bioloogilist relva. Sarnaselt eelmisele korrale teavitati Venemaa plaanist ajakirjandust, ja osaliselt selle pärast jäi Venemaal väärinfokampaania mõju saavutamata.

Pärast avalikustamist leidsid julgeolekueksperdid, et Venemaa plaan selliseks väärteabekampaaniaks kõneles Venemaa enda kavatsusest Ukrainas keemiarelva kasutada.

Väärteabekampaania on ennustatav

Nende kahe näite puhul oli väärinfokampaania ennetamine võimalik, sest oli olemas luureinfo. Kuid mõnel juhul on ennetamine võimalik ka ilma luureinfota. Siin on üks näide, kuidas seda Eestis tehti.

2018. aastal tulistas Võrus Kuperjanovi pataljoni ajateenija end õlga, et saada “lahedat armi”. Ajateenija raviti terveks, kuid Kaitseväe postkasti saabusid küsimused Venemaa propagandasaidilt Sputnik, kus sooviti teada, kas on tõsi, et tegu on vene keelt kõneleva noormehega, kes sai haavata põgenemiskatsel, mis oli tingitud tema kui vene keelt kõneleja tagakiusamisest ja et talle kui venelasele ei ole kaitseväel kohustust ka arstiabi anda.

Küsimustele vastamise asemel teavitas Kaitsevägi Sputniku küsimustest ajakirjandust. Avalikkus sai teavitatud, väärteabekampaania mõju sai kui mitte ära hoitud, siis tublisti vähendatud.

Korduvad sõnumid 

Kas neid näited oleks võimalik üldistada, et nende põhjal teha plaan proovimaks ennetada tulevasi väärinfokampaaniaid? Mingil määral küll. Kõigi näidete puhul on tegu kahesammulise tegevusega: näe ette ja teavita.

Kuidas aga väärinfot ette näha?

2014. aasta Ukraina sõja ajal märkasid väärteabega tegelejad, et on teatud kindlad sõnumid, mida Venemaa oma inforünnakutes kasutab. Mõned neist käivad kogu läänemaailma kohta – näiteks et lääs ohustab Venemaa väärtusi. Mõned käivad NATO kohta – näiteks et NATO ohustab Venemaa julgeolekut. Mõned on konkreetsemad – riikides, kus on suur venekeelsete inimeste osakaal, kasutab Venemaa sõnumit, et vene keelt kõnelejate õigusi rikutakse. Endiste Nõukogude Liidu riikide jaoks on Venemaal sõnum, et need riigid on pärast iseseisvumist nii majanduslikult kui poliitiliselt läbi kukkunud.

Kitsamalt Balti riikide jaoks on Venemaa üks sõnumitest, et me ei ole iseseisvad riigid, vaid pelgalt lääne ja Sorose mängukannid. NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Kompetentsi Keskusel ilmus mõned aastad tagasi uuring “Venemaa jalajälg Põhja- ja Baltimaade inforuumis”, kust neist sõnumitest hea ülevaade.

Kuidas jõuda sihtrühmani 

Seega võib vast öelda, et vähemalt mingi osa sõnumitest on ennustatav. Mida selle teadmisega teha? Teavitada. Propastop on teinud seda rubriigis Müüdimurdja, sihtrühmadeni jõudmiseks saab kasutada sotsiaalmeedia erinevaid kanaleid.

Ennetamine võib olla edukas, kuid alati ei ole võimalik sõnumeid ette näha, ja alati ei ole võimalik ennetamisega sihtrühmani jõuda. Mida teha väärteabega, kui see on juba levima hakanud? Kuidas jõuda sihtrühmani, keda teavitada?

Sellest kirjutab Propastop lugudeseeria teises loos.

Kasutatud pilt on detail illustratsioonist The Fin de Siècle Newspaper Proprietor, mis ilmus 1894. aastal väljaandes Puck. Kongressi raamatukogu.
Kuvatõmmised on Politico, ERRi, NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Kompetentsi Keskuse ja Propastopi lehekülgedest, millele loos viidatud on.