Venemaast saab sanktsioonide jätkudes uus Põhja-Korea

Demokraatlik maailm on Venemaad Ukrainasse sisse tungimise eest karistanud ajaloo kõige karmimate majandussanktsioonidega, mis analüütikute hinnangul võivad muuta meie idanaabri Põhja-Korea sarnaseks surnud majanduse tsooniks.

Tegemist ei ole aga sugugi esimeste majandussanktsioonidega, mis Venemaale Ukrainaga seoses kehtestatud on. Esimesed sanktsioonid tabasid Venemaad 2014. aasta märtsis pärast Krimmi annekteerimist.

2014. aasta sanktsioonid
Venemaa vastu rakendati peamiselt kaht tüüpi sanktsioone — isiklikke, mis olid suunatud konkreetsete poliitikute ja ärimeeste vastu ja valdkondlikke, millega nähti ette piirangud koostööle konkreetsetes majandusharudes. Euroopa Liidu kodanikud ja ettevõtted ei tohtinud enam osta ega müüa suurte Vene riiklike pankade või nende esindajate välja antud uusi võlakirju, aktsiaid ega muid finantsinstrumente, mille kehtivus on pikem kui 90 päeva. Lisaks keelati relvade eksport ja import Venemaale ja Venemaalt välja. Samuti pidid Euroopa Liidu liikmesriigid energiasektoriga seotud seadmete ekspordiks Venemaale taotlema eraldi luba. Erinevatele Krimmi annekteerimisega seotud isikutele kehtestati viisapiirangud ja külmutati nende varad. Sarnased piirangud kehtestas ka USA. Sanktsioneeritud isikute ja ettevõtete nimekirja laiendati ning sanktsioonide kehtivust pikendati aastate jooksul korduvalt. Raadio Vaba Euroopa on kokku pannud ülevaatliku ajajoone Venemaale kehtestatud sanktsioonidest.

Toona president Barack Obama administratsioonis töötanud tänane USA välisminister Anthony Blinken selgitas 2014. aastal, et sanktsioonide eesmärk ei ole Venemaad karistada, vaid signaliseerida vajadust lõpetada Ukraina destabiliseerimine ja separatistide toetamine Ida-Ukrainas. Tagantjärele ongi neid sanktsioone kritiseeritud liigse leebuse tõttu. Politoloog Viljar Veebel nendib oma 2016. aastal Riigikogu Toimetistes avaldatud uuringu kokkuvõttes, et kui on soov tekitada sanktsioonidega šokk ja muutus, siis tuleb sanktsioone ka vastavalt rakendada: näiteks 25 ettevõtte ja kuue duumasaadiku kaupa nimekirja täiendamine ei ole seni vajalikku efekti andnud ja vaevalt teeb seda ka tulevikus. Teisalt on Venemaa sisemajanduse kogutoodang pärast 2014. aastat langenud 2,2 triljonilt dollarilt ­1,5-le. See näitab, et Venemaa majandusele on neil sanktsioonidel kindlasti oma mõju olnud, kuid riigi poliitikat need mõjutada ei suutnud.

Nüüd veel karmimad
2022. aastal pärast Venemaa massiivset sissetungi Ukrainasse kehtestatud sanktsioonid on aga hoopis teisest puust ning nende puhul saab kindlasti rääkida šokist. Mis muidugi ei tähenda, et need veelgi karmimad olla ei saaks.

Venemaa on 2014. aastal kehtestatud sanktsioonidega kohanenud ning Kremli peremehed arvestasid Ukrainasse sisse tungides kindlasti ka uute sanktsioonide kehtestamisega. Võimalikke uusi sanktsioone silmas pidades on Venemaa kogunud muljet avaldava 630 miljardi dollari suuruse valuuta- ja kullavaru, millega majanduslikule survele vastu pidada. Just seetõttu võib lääneriikide otsus külmutada Venemaa keskpanga välisriikides asuvad varad lüüa sõjardeid eriti valusasse kohta. USA rahandusministri Janet Yelleni teatel on kehtestatud sanktsioonid seni piiranud 80% Venemaa pangandussektori varadest ja halvanud umbes poole Venemaa keskpanga varadest.

See tähendab, et Venemaa keskpangal ei ole võimalik kivina kukkuva rubla väärtust valuutat müües hoida. Sisuliselt on see Venemaa elanike jaoks Nõukogude aja tagasitulek, kus rublal oli väärtus üksnes siseriikliku maksevahendina ja väljaspool riigipiire maksis see ainult nii palju kui paber, millele trükitud oli. Rubla ongi alates kriisi puhkemisest kaotanud oma väärtusest enam kui kolmandiku ning Reutersi teatel on Vene keskpank kehtestanud valuutavahetusele 30 protsendilise komisjonitasu.

Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s alandas neljapäeval Venemaa rublades ja välisvaluutas võetava pikaajalise krediidi reitingut korraga kuue astme võrra ning kärpis seda tasemelt Baa3 tasemele B3 (kõrge risk). Agentuuri teate kohaselt jääb Venemaa reiting ka pärast seda kukkumist vaatluse alla, sest võib juhtuda, et seda tuleb veelgi vähendada.

Venemaal elavatele inimestele tähendab see eelkõige importkaupade hüppelist kallinemist. Eesti poolt vaadates toob see kaasa ilmselt piirikaubanduse elavnemise, sest Venemaalt kaupade ostmine muutub äärmiselt soodsaks. Iseasi, kui palju sealt enam osta on, sest EL, USA, Ühendkuningriik ja teised riigid on teatanud Venemaale saadetavate toodete piiramisest. Nende hulka kuuluvad kahesuguse kasutusega kaubad, mis võivad olla nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks, nagu kõrgtehnoloogilised esemed, kemikaalid või laserid.

Paljud suurettevõtted on teatanud, et lõpetavad Venemaal igasuguse äritegevuse ja oma kaupade müümise – teiste seas Apple, Ford, Harley-Davidson, Disney, General Motors, Volvo, Shell, BP, Equinor, Dell, H&M jpt. Eriti valus on see Venemaa lennundusele, kuna nii Boeing kui Airbus on teatanud, et ei müü Venemaale enam ei lennukeid ega varuosi. Mitte, et Venemaa lennufirmadel oleks jäänud palju kohti, kuhu lennata – nii Euroopa Liidu riigid, USA, Suurbritannia kui paljud muud riigid on kehtestanud vene lennukitele lennukeelu oma territoorimi kohal.

Euroopa Liit, USA, Suurbritannia ja liitlased on samuti kokku leppinud valitud Venemaa pankade eemaldamises SWIFTi sõnumsidesüsteemist, mis võimaldab raha sujuvalt üle piiride üle kanda. Seda otsust on varem nimetatud ka “finants-tuumapommiks”, kuna SWIFT süsteem ühendab üle 11 000 finantsinstitutsiooni enam kui 200 riigis üle maailma. Kui süsteemile ligipääs puudub, muutub sisuliselt võimatuks rahvusvaheliste maksete sooritamine ning tavainimestel näiteks pangakaartide kasutamine. See otsus ei ole siiski päris nii karm kui esmapilgul võib näida, kuna paeguse seisuga puudutab see vaid osasid Venemaa panku ja puutumata jäävad teiste seas Venemaa suurim laenuandja Sberbank ning Gazprombank, mida kasutatakse valdavalt nafta ja gaasi ekspordi ees tasumiseks. Uusi sanktsioone ongi kritiseeritud, kuna Venemaa energiasektor jääb neist suuresti puutumata ning Venemaal on endiselt võimalik müüa naftat ja gaasi ning sellega oma sõjamasinat rahastada. Samas on Saksamaa on Venemaalt Saksamaale suunduva gaasijuhtme Nord Stream 2 avamise loa ning gaasijuhtme operaatorfirma Nord Stream 2 AG on sisuliselt lõpetanud tegevuse ja lahti lasknud oma töötajad.

Euroopa Liit, USA ja Ühendkuningriik koos liitlastega on keelanud oma inimestel ja ettevõtetel tehingute tegemise Venemaa keskpanga, selle rahandusministeeriumi ja investeerimisfondidega. Venemaa pankade välisriikides olevad varad on külmutatud ning Venemaa suurettevõttetel ja riigil on muudetud turgudel raha kaasamine või laenamine äärmiselt keeruliseks.

Samuti on lääne valitsused kehtestanud sanktsioonid mõnele isikule, sealhulgas oligarhidena tuntud võimsatetele ja jõukate ärimeestele ning nende lähedastele. Sihtmärgiks on ka Venemaa president Vladimir Putin ja tema välisminister Sergei Lavrov, kelle varad USA-s, EL-is, Ühendkuningriigis ja Kanadas külmutatakse. Välisministeeriumi andmeil on sanktsiooninimekirja lisatud pea 500 Venemaa ja Valgevene isikut.

Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen teatas uusi sanktsioone tutvustades, et nende eesmärk on piirata Putini võimalusi oma sõjakirstu kasutamast. Kõik need meetmed kahjustavad tema sõnul oluliselt Putini võimet oma sõda rahastada ning neil on erodeeriv mõju majandusele. “Putin asus teele, mille eesmärk on hävitada Ukraina, kuid see, mida ta teeb, hävitab tegelikult ka tema enda riigi tuleviku,” lubas ta. Pikas vaates on Ursula von der Leyenil kindlasti õigus, kuid Ukraina vajab abi kohe.

Foto: Jernej Furman / Flickr /CC