Mida kirjutab Kremli meedia praegu Eestist?

Pingete kasv Venemaa võimaliku rünnaku ümber Ukrainale leiab ka Eesti meedias väga suurt tähelepanu. Kohapeal kajastavad arenguid mitme meediamaja ajakirjanikud, otseblogi sündmustest peavad nii Delfi kui Postimees. Palju on juttu infooperatsioonidest, näiteks ettekäänetest ja provokatsioonidest, millega Kreml sõda õigustada püüab.

Propastop annab kriisile veel ühe vaatenurga. Pakume ülevaate, kuidas Venemaa riigimeedia on Eestit Ukraina sündmustega seostanud, mis uudiseid peetakse märkimisväärseks ning milliseid narratiive luuakse. Vaadeldud on veebruarikuu lugusid, abiks otsingurobot Propamon. Lingid lugudele leiad postituse lõpust.

Liitlaste lisaväed Eestisse
Kõige arvukamalt lugusid on pühendatud Ühendkuningriigi sõdurite ja lahingutehnika arvu suurenemisele Eestis. Seda teemat on Kremli riigimeedia fookuses hoidnud alates otsuse välja kuulutamisest veebruari alguses kuni liitlaste tegeliku saabumiseni. Eesti käib läbi ka artiklitest, mis vahendavad UK välisminister Liz Trussi või peaminister Boris Johnsoni seisukohti. Lisaks puudutavad mõned üksikud uudised USA lisalennukite saabumist Ämarisse.
Uudislugude kõrval võib leida ka tekste, mis püüavad liitlasvägede tulekut naeruvääristada, andes mõista, et mingit ohtu Venemaa poolt pole.

Eesti annab Ukrainale relvaabi
Arvukuselt teine teemade ring sisaldab lugusid, mis teatavad Eesti-poolsest relvaabist Ukrainale. Eelkõige räägivad uudised Ida-Ukraina rindele jõudnud tankitõrjerakettide Javelin laskemoonast. Kuu alguses leidis mitme looga kajastamist Saksamaa vastuseis Eesti soovile kinkida Ukrainale Saksa päritolu suurtükke. Nendes püüti jätta muljet, nagu oleks Eesti relvaabi mõttetu – jällegi põhjusel, et rünnakuoht Ukrainale olla väljamõeldis.

Eesti luure ennustab rünnakut
Eelmisel nädalal kajastas mitu olulist Kremli kanalit Eesti välisluureameti hinnangut Ukraina kriisi edasisele arengule. Luure hinnangul ei leia rünnak aset laial rindel, vaid pigem piiratud alal, näiteks Ida-Ukrainas. Hinnangut rünnaku eeldatava toimumise ajale muudeti, varasemalt välja öeldud veebruari keskpaigast on see nüüd nihkunud kuu lõpunädalatesse, kuna varem pole Venemaa väed valmis.
Eesti luure sõnumite üle leidus ka mõõdukat ilkumist.

Muud teemad
Ülejäänud Eestit ja Ukrainat seostavaid teemasid puudutas Kremli riigimeedia vähe. Esile võib tuua Eesti ühinemise üleskutsega mitte tunnustada separatistide kontrolli alla olevaid Ukraina alasid ja peaminister Kaja Kallase hinnangu Putini plaanide kohta. (peaminister Kallas on Venemaa meedias julgeolekukriisiga seotult üldse aktiivselt pildis). Üks lugu püüdis analüüsida, kuidas Venemaa-Ukraina vastasseis Eestit kahjustab.

Kokkuvõte
Eesti ei ole praegu Venemaa propagandameedia tähelepanu all. Nagu näitab Propamoni graafik, on lugusid ehk veidike rohkem kui sügisel 2021, kuid mitte oluliselt.

Kui püüda sõnastada peamist muljet, mis Eestist Kremli meedias Ukraina kriisiga seoses jääb, siis võib seda pidada üpris ühemõtteliseks. Eesti toetab kindlalt Ukrainat ja ka NATO liitlaste tugi Eestile on ühene. Käsitlustes puudub täiesti vaatenurk, mis püüaks kahtluse alla seada Eesti seisukoha ühtsust, viidata näiteks meie ühiskonna lõhestatusele NATO või Ukraina küsimustes. Tundub, et Idanaabri propagandistidel pole hetkel aega nii peene narratiivi punumiseks. Kogu aur läheb Ukrainale, eelkõige lugejate veenmisele, et Venemaal pole agressiivseid kavatsusi.

Eestit puudutava tähelepanu puudumine hetkel pole eriline kergendus – Ukraina vastasseis mõjutab Eestit kindlasti pika aja jooksul, ükskõik kui kuumaks sõjategevus täpselt pöördub.

Otselingid valitud lugudele

Liitlaste lisaväed Eestisse
vz.ru; gazeta.ru; ren.tv; mk.ru; Interfax; TASS; mk.ru; vz.ru; Interfax; iz.ru; lenta.ru; gazeta.ru.

Eesti annab Ukrainale relvaabi
TASS; vz.ru; Interfax; TASS; lenta.ru; vz.ru.

Eesti luure ennustab rünnakut
Gazeta.ru; lenta.ru; tvzvezda.ru; mk.ru; ren.tv; iz.ru.

Pildid: kuvatõmmised