Vene riigimeedia loojad peavad seda inforelvaks

14.02.2022

Venemaa riigimeedia üle toimuvas diskussioonis on arutelu telg seatud selliselt, et valida tuleks justkui meediavabaduse ja selle vabaduse piiramise vahel. Selline probleemiasetus eeldab, et Vene riigimeedia, olgugi propagandistlik ja Eesti suhtes kohati halvustav või lausa vaenulik, on ometi ajakirjandus, millel on õigus edastada oma seisukohti – ja seisukohad ei peagi kõigile meeldima. Selline probleemiasetus on viinud fookuse küsimisele, kas riigikaitselised aspektid kaaluvad üles meediavabaduse piiramise.

Sellele eeldusega vaidlemine – ütlemine, et Vene riigimeedia ei ole päris ajakirjandus – tähendaks libedat teed, mida kirjeldas nädalavahetusel Olukorrast riigis saatejuht – üks valitsus leiab, et üks kanal ei ole piisavalt ajakirjandus, teine valitsus leiab, et teine kanal, ja selliselt kujuneb meediavabaduse piiramisest üldine trend.

Ometi on selle eelduse – et Vene riigimeedia on nagu iga teine meedia – kahtluse alla panemiseks teisi võimalusi. Üks neist on vaadata, mida Vene riigimeedia enda loojad selle kanalite kohta räägivad.

Mõned aastad tagasi tegi Ben Nimmo Atlantic Councili Digital Forensic Labi blogis ülevaate intervjuudest, mille RT, varasema nimega Russia Today peatoimetaja Margarita Simonjan on ajakirjandusele andnud.

Russia Today loodi 2005, pärast Ukraina Oranži revolutsiooni, Moskvale sobiva kandidaadi Viktor Janukovõtši lüüasaamist ning Euroopa-meelse Viktor Juštšenko võitu. 2009, aasta enne Ühendriikides levima hakkamist, sai kanali nimeks RT.

Siin on väljavõte 2012. aastal, kaks aastat enne Ukrainasse sissetungi algust väljaandele Kommersant antud intervjuust.

Küsimus: OK, ja miks on riigil seda kõike vaja? Miks peaksin mina maksumaksjana teid toetama?

Simonjan: No umbes samal põhjuseks miks riik vajab kaitseministeeriumi. Miks teile maksumaksjana seda tarvis on?

Küsimus: Tõesti? Kas me sõdime kellegagi praegu?

Simonjan: Praegu me ei sõdi. Aga 2008. aastal sõdisime. Kaitseministeerium sõdis Gruusiaga, aga meie juhtisime informatsioonisõda, ja veel enam, kogu Lääne ühiskonna vastu. On võimatu hakata relva tootma alles siis, kui sõda on juba alanud! Seetõttu on kaitseministeerium valmis tegutsema, ehkki me praegu kellegagi ei sõdi. Niisamuti oleme meie.

Järgnev väljavõte on 2013. aastal väljaandele lenta.ru antud intervjuust.

Simonjan: Inforelva kasutatakse muidugi kriitilistel hetkedel, ja sõda on alati kriitiline hetk. Ja see on sõda. See on relv nagu iga teine. Kas mõistate? Ja küsida, miks meil seda vaja on, on sama hea, kui küsida, miks meil on vaja kaitseministeeriumi, kui meil ei ole sõda.

/…/

Loomulikult ei saa kaitseministeerium alustada sõdurite väljaõppega, relvastuse valmistamisega ja struktuuri ülesehitamisega kui sõda on juba alanud. Kui meil ei ole auditooriumit täna, homme ja päev pärast seda, läheb kõik nii nagu 2008. aastal.

/…/

2008. aastal ei olnud me vaatajaskond küll null, aga, pehmelt öeldes, see ei olnud suurepärane. Nüüd oleks see võrreldamatult parem, seetõttu, et me näitame ameeriklastele alternatiivseid uudiseid nende endi kohta. Me ei tee seda selleks, et alustada USAs revolutsiooni, see on naeruväärne ja hullumeelne, vaid selleks, et võita vaatajaskonda. /…/ Kriitilise hetke saabudes oleme me juba kasvatanud vaatajaskonna, kes on tulnud meie kanalile, et näha tõe teist poolt, ja loomulikult kasutame me seda ära.

Simonjani kaks intervjuud, antud aastase vahega, kirjeldavad sarnast arusaama Vene riigimeedia toimimisest. Need kirjeldavad organisatsiooni, mille missioon on teenida Vene riiki inforelvana konflikti ajal, ja mille siht rahuajal on kasvatada vaatajaskonda, mida konflikti ajal kasutada ära sihtmärgina.

Seega eeldus, nagu oleks Vene riigimeedia nagu iga teine meedia, on ekslik. Venemaa riigimeedia üle toimuvas diskussioonis ei peaks olema arutelu telg seatud selliselt, et valida tuleks meediavabaduse ja selle vabaduse piiramise vahel.

Ühes diskussioonis mainis Anne Applebaum, et sõnavabandus on mõeldud inimestele, mitte botidele ja trollidele. Sarnaselt, meediavabadus on mõeldud meediale, relvade piiramiseks peaksid kehtima teised regulatsioonid.

Pildid:

Kuvatõmmis Saksa RT videoloost, milles süüdistatakse Eestit vene keele rääkijate diskrimineerimises.

Margarita Simonjan. Vikipeedia /CC