Venemaa meedia valmistab konfliktiks ette

20.12.2021

Reede lõunal avaldas Venemaa USAle saadetud julgeoleku-alased ettepanekud, millest leiab nõudmised NATO laienemise piiramise kohta Ukrainasse ja Gruusiasse; relvastuse ja liitlasvägede mittelubamise liikmesriikidesse, mis polnud liitunud enne 1997. aasta maid, aga ka näiteks nõudmise NATO sõjaliste tegevuste lõpetamiseks Ukrainas, Ida-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias.

Julgeolekuettepanekud avaldati reede lõunal ning sealt alates on see olnud aktiivseks teemaks ka Venemaa meedias.

Kajastusi ja sõnumeid vaadates hakkab silma kolm “töösuunda”.

Esimesena hakkavad silma kajastused, mis näitavad Venemaa poolt esitatud absurdseid sõnumeid mõistlike, kaalukate ja nõustumist väärivatena.

Näiteks ütleb riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees Leonid Slutski, et Venemaa ja USA ning NATO vahelised lepinguprojektid on julgeoleku tagatis kogu maailmale, andes võimaluse leevendada pingeid ja naasta vaoshoitud poliitika juurde. Ta ütleb: “Need on rahumeelse arhitektuuri selged kontuurid, need on selged reeglid stabiilsuse säilitamiseks ja uue võidurelvastumise ärahoidmiseks. Venemaa projekt on võimalus eemaldada kõrgendatud pinged ja naasta pingelõdvenduspoliitika juurde.”

Teisena hakkavad silma sõnumid, mis räägivad nõudmistega mitte leppimise tagajärgedest.

Laupäeva õhtul näiteks ütles Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško, et kui NATO lükkab tagasi Venemaa ettepanekud, hakkab viimane tegelema vastuähvardustega. Gruško ütles: “Oleme tänaseks reaalselt olukorras, kus oleme jõudnud piirini ja meie ettepanekud on absoluutselt sisulised, kirjeldavad täiesti ilma igasuguste pooltoonideta, kuidas me näeme oma rahvuslikke huve. Ja me kirjeldame ka seda, kuidas me näeme sõjalist julgeolekut Euroopas.”

Samas levitatakse ka siseriiklike ekspertide arvamusi, mis räägivad NATO ja USA tõenäolisest leppest keeldumisest. Politoloog Konstantin Sivkov ütles RIA väljaandele, et USA ei allkirjasta Euroopas valitseva olukorra tõttu julgeolekugarantiide lepingut. “See dokument oleks konstruktiivne ja realistlik, kui USA tõesti tahab Euroopas julgeolekut tagada. Kuid praeguses reaalsuses ei nõustu NATO seda dokumenti kunagi allkirjastama, kuna Lääs usub, et Venemaa on täna liiga nõrk, et oma tingimusi dikteerida. Seetõttu usun, et sellele dokumendile positiivset vastukaja ei tule ja me peame tegema sellest vastavad järeldused.”

Kolmanda suunana peab välja tooma soovi lüüa kiil liitlassuhetesse ning tekitada vastandumisi. Kõrvuti leiavad kajastust sõnumid, kus ühelt poolt ütleb Saksamaa kaitseminister, et NATO liikmesriigid arutavad Venemaa ettepanekuid algaval nädalal, teisalt leiab kajastust NATO peasekretäri kommentaar mitte pidada dialoogi Venemaa mõjusfääri üle. Pühapäeval sai aga Venemaa meedias arvestatavat kajastust Leedu kaitseminister Arvydas Anushauskas, kes ütles välja, et Venemaa sõnumid on suunatud NATO lõhestamisele.

Reedel lükkas Venemaa ettepanekud NATO mõjusfääri piiramiseks tagasi USA, öeldes, et ei pea läbirääkimisi ilma Euroopata, millele omakorda reageeris Vene asevälisminister Sergei Rjabkov, vastates, et Venemaa tegi USA-le ettepaneku pidada julgeolekugarantiide teemalisi kõnelusi eranditult kahepoolsetel alustel ning teiste riikide osalemine muudab need mõttetuks.

Kõigi selliste sõnumite taustal ilmuvad üksikud üldist sõjahirmu rõhutavad lood, mis räägivad näiteks tuumakonflikti puhkemise ohust, NATO valmistumisest sõjaks Venemaaga või USA kavatsusest töötada välja plaanid pingete eskaleerumiseks Ukraina ümber.

Sõnumeid komplektina vaadates tekib mulje, et Venemaa valmistab ette tausta järgmisteks sammudeks, kui nõudmistele ootuspäraselt ei reageerita.

Foto: ekraanitõmmis meediaväljaandest