Uued valed Eesti mittekodanike teemal

Venemaa saatkond Eestis on Propastopi lugude püsikülaline. Oleme regulaarselt viidanud juhtumitele, kui see asutus levitab Eesti kohta kallutatud või otseselt vaenulikke narratiive. Saatkonna põhiteemaks on Kremli ametlik ajalookäsitlus ning punamonumentide taastamisega potentsiaalsete pingekollete elus hoidmine Eestis.

Teiseks sagedaseks jutupunktiks on narratiiv, nagu oleks Eestis inimõigustega asjad korrast ära. 10. detsembri, rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul algatatigi järjekordne rünnak. Saatkond avaldas oma Facebooki kontol postituse, kus noomis Eestit kodakondsuseta inimeste suure arvu pärast ja seostas teemat inimõiguste rikkumisega.

Teema tõstatamine just Venemaa poolt on iseenesest veider, kuivõrd inimõiguste olukord selles riigis on väga palju halvem olukorrast Eestis. Sellegipoolest avame juhtumi propagandistliku olemuse.

Kallutatud käsitlus ja valed
Saatkond kasutab postituses väljendit “massiline kodakondsusetus”, mis on otsene püüd teema ümber emotsionaalseid laineid tõsta. Sõna “massiline” kasutamine viitab reeglina propagandistlikule võimendusele, meenutagem kasvõi mõistet “massiimmigratsioon”, mis Eesti avalikus ruumis palju kirgi läitnud.

Lisaks vassib postitus protsentidega. Mittekodanikke on tõepoolest ligi 69 tuhat (täpne arv statistikaameti andmetel 69 113). Samas väide, et mittekodanike osakaal moodustab umbes 6% elanikest, on paisutatud suuremaks tegelikust. Õige protsent on 5,19% (Eesti elanike arv 2021. aasta alguses oli 1 330 068 inimest).

Saatkonna postituse levitamisele aitasid kaasa Kremli propagandakanalid. Ilmus kaks lugu portaalides tass.ru ja lenta.ru. Mõlemad artiklid esitavad Eesti kodakondsuseta inimeste kohta kallutatud fakte ja otsest valet. Õnneks ei levinud vildakas käsitlus laiemalt.

Nii kirjutab TASS, et pärast iseseisvumist jäeti mittekodanikud ilma suuremast osast oma poliitilistest õigustest, sealhulgas võimalusest hääletada parlamendivalimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel, osaleda rahvahääletustel ja töötada avalikus teenistuses.

Tegemist on vildaka väitega. On tõsi, et mittekodanikud ei saa valida ei Euroopa ega Eesti parlamenti ega töötada riigiteenistuses. Vihje ülejäänud poliitilistele õigustele, millest mittekodanikud veel ilma olla jäetud, on on aga selge liialdus – selliseid ilmajätmisi ei ole. Väide, et mittekodanikud ei saa osaleda rahvahääletustel, on aga otsene vale.

Lenta loos on valesid veel. Nii väidetakse, et mittekodanike suhtes rakendatakse keelelist assimilatsiooni ja et neil keelatakse oma poliitilisi vaateid meedias avaldada. Mõlemad väited ei vasta tõele.

Et anda Eesti mittekodanike temaatikast ammendav ülevaade, avaldame uuesti ühe varasema postituse. Selles lükkame ümber väärettekujutuse, nagu oleksid Eestis erakordselt rängad kodakondsuse saamise tingimused või nagu piirataks venekeelsetele elanikele kodakondsuse andmist. Lugu ilmus mais 2018, kuid on täpne tänagi.

Müüt: Eesti kodakondsusseadus kiusab venelasi

Kus seda müüti levitatakse?
Mõned näited Venemaa propagandameedia artiklitest, kus seda müüti kinnistatakse: RIA Novosti, RT. Jälgi müüdist võib kohata Lääne meedias, näiteks Spiegelis. Tundub, et müüt on levinud ka Eesti elanike argiettekujutusse kodakondsusest.

Miks seda müüti levitatakse?
“Kodakondsuskiusu” müüt on osa Kremli laiemast propagandanarratiivist, mis püüab luua ja süvendada rahvustepõhist lõhet Eesti ühiskonnas, külvata usaldamatust Eesti Vabariigi vastu. Temaatika tõstatamisega Euroopas taotakse kiilu aga Eesti ja liitlaste vahele.

Narratiiv on reeglina süüdistuste pundar, kus läbisegi mitmed valed. Näiteks väidetakse, et venekeelsed Eesti elanikud ei saa poliitilises elus kaasa lüüa, Riigikogu valida (väide ei ole tõene, kuivõrd Riigikogu valimist ei piirata keele- ega rahvuspõhiselt, küll aga saavad Eesti parlamenti valida ainult Eesti kodanikud). Lisanduvad valeväited ränkadest kodakondsusnõuetest ja kodanikuks saamise meeletutest kuludest (lükkame mõlemad ümber allpool), keelepõhisest ahistamisest ning kultuurilisest tagakiusamisest. Läbisegi esitatud süüdistusi ei proovita põhjendada, kuivõrd kogu jutu eesmärgiks ongi negatiivse mulje loomine Eestist.

Ühe põhjusena, miks müüt on visa kaduma, tundub teema käsitlejate halb kursisolek Eesti seadustega. Korrutatakse väiteid, mis baseeruvad vanal kodakondsusseadusel, mis ei kehti enam pea veerand sajandit.

Kummutame propagandamüüdi
Väide Eesti kodakondsuspoliitika karmusest ei pea paika. Et kodakondsuseta täisealine isik saaks Eesti kodanikuks, peab ta avaldama soovi ja vastama järgmistele nõuetele:

1. Eestis elamise nõue: vähemalt 8 aastat

2. Seadusekuulekuse nõue: taotleja peab kinnitama oma lojaalsust Eestile, täitma seaduseid ja põhiseaduslikku korda. Ta ei tohi olla korduvalt kriminaalkorras karistatud. Läbida tuleb põhiseaduse tundmise e-eksam.

Kui tõsise “eksamiga” on tegu, saab igaüks järgi proovida Innove kodulehel. Test on kindlaks määratud valikvastustega, seda saab soovi korral tasuta harjutada nii kaua, kuni kõik vastused on pähe kulunud ja õiged.

3. Oskama eesti keelt tasemel B1. Kui haridus on omandatud eesti keeles, pole keeleksamit sooritada vaja.

4. Omama püsivat sissetulekut.

Ühtegi rahvuspõhist kitsendust Eesti kodanikuks saamisele ei ole.

Eesti kodanikuks saamist ei saa pidada rangeks ka siis, kui võrrelda seda näiteks Venemaaga, kus kehtib riigis elamise nõue, samuti seadusekuulekuse, riigikeele valdamise ja püsiva sissetuleku nõuded. Allolev infograafika võrdleb Eesti kodanikuks saamise eeldusi teiste riikidega.

Kas Eesti kodakondsuse taotlemine on kallis? Riigilõiv kodanikuks saamise avalduse menetlemise eest on 12.78 eurot. Isikutunnistuse saamine maksab lisaks 24.28. Kodakondsus- ja keeleeksam on tasuta. Olemas on tasuta keelekursused. Kui keeletundide eest on siiski makstud ise, saab pärast kodakondsuseksamite sooritamist raha tagasi küsida.

Müüt purustatud!
Propagandamüüdi kummutavad faktid ja võrdlev analüüs. Eesti kodakondsusnõuded pole keerulised, vaid igale soovijale jõukohased, reeglid sarnanevad Venemaa ja enamiku Euroopa riikide omadega.

Lisainfo:

Eri riikide kodakondsuspoliitikast saab lugeda siit.

Riikide andmed välismaalastest ja kodakondsuseta elanike osakaalu kohta leiad siit.

Propastop tänab konsultatsiooni eest Koidu Mesilast siseministeeriumist.

Foto: Kuvatõmmised, graafika: Propastop /CC