Venemaa ei tea midagi

Propastop annab ülevaate, mida kirjutab Venemaa propagandameedia pagulaste kasutamisest hübriidrelvana Valgevene piiridel. Toome välja neli põhilist jutupunkti, millest aimub, kuidas soovib Kreml olukorda esitada.

Pagulaskriis on oluline teema
Kremli propagandakanalid pööravad pagulasteemale Valgevene piiridel praegu väga palju tähelepanu. Portaalides on teema kohta oma erirubriigid, telekanalite vestlussaated pühenduvad üle päeva sündmuste taustade kajastamisele. On uudiseid, kuid veelgi rohkem soovi anda toimuvale sobiv kontekst.

Venemaal pole sündmustega Valgevenes pistmist
Suures vastuolus huviga, mida Kremli propagandameedia pagulaskriisi vastu näitab, püütakse veenda vaatajaid, et ei Kremlil ega Putinil pole toimuvaga mingit pistmist. Venemaa osaluse eitamine on paljude artiklite ja saadete peateema. “Meie ei tea midagi” narratiivi esitatakse nii Kremli seoseid esile toovate lugude naeruvääristamise, näilistelt põhjaliku analüüsi kui ka Kremli peremeeste tsitaatide vahendamisega. Püütakse jätta muljet, et Kremli näitamine pagulaskriisi initsiaatorina on Lääne meedia tavapärane komme esitada kõige halva põhjusena just Venemaad.
Ka Eesti leiab narratiivi raames mainimist, nii naeruvääristati meie samme piiri tugevdamiseks. Kremli meedia hinnangul ei olevat selleks mingit vajadust.

Süüdi on Lääs
Kogu vastutus pagulaskriisi eest laotakse Lääne kaela. Pagulaste liikumise algpõhjusena näidatakse USA ja Lääneriikide sekkumist Araabiamaade siseasjadesse.
Süüdlasena näidatakse muidugi NATOt, kes vajavat vastasseisu õhutamist Venemaaga, et oma olemasolu õigustada. Nii seletatakse ka NATO kohalolekut Mustal merel, sidudes pagulaskriisi laiemasse Venemaa-vastasesse salaplaani. Ka Euroopa Liit olla praegusest kriisist huvitatud, ehkki selle huvi põhjused jäävad segaseks.
Palju süüdistusi sajab Poola pihta. Sellest soovitakse jätta muljet kui õhinal relva järgi haaravast agressiivsest riigist, kes kasutab pagulaskriisi võimalusena Valgevenet rünnata. Ohtralt tuuakse esile uudiseid, mis süüdistavad pagulaste kannatustes Poola piirikaitsjaid.

Valgevene on kannataja
Lääne meedia kujutab pagulasrünnaku läitjana Lukašenkat. Kremli meedia Valgevene diktaatorit süüdlaseks ei pea, austavalt Aleksandr Grigorjevitšiks kutsutav despoot olla hoopis olukorra ohver, kes püüab kõigest hingest aidata riiki saabunud inimesi. Pagulaste Valgevenesse vedamise riiklikku mahutamist ei mainita üldse, inimesed saabuvat Minskisse täiesti omal initsiatiivil.
Õigupoolest räägib Kremli meedia vähe sellest, miks pagulased on just praegu nii suurel hulgal Valgevenes. Selle asemel keskendutakse olukorrale piiril, kujutatakse pagulaste rasket olukorda.

Kokkuvõte
Lääne süüdistamine on Kremli propaganda tavapärane narratiiv ja selle kasutamine pagulasteema kontekstis ei üllata. Küll on aga võib ootamatuks lugeda propagandameedia püüdu Venemaa rolli nii aktiivselt eitada. Propastopile meenutab see Venemaa käitumist Krimmi hõivamisel 2014. aastal, kus samuti eitati jõuliselt seost “roheliste mehikestega”.
Kui fantaseerida võimaliku vastulöögi üle Kremli propagandasõnumitele, võiks kõige paremini toimida just Kremli osalust tõestavate faktide välja toomine. Kui luure või uuriv ajakirjandus suudaks need seosed veenvalt esitada, oleks võimalik Kremli propagandavaled paljastada.

Ülevaade on koostatud peamiste Venemaa uudisportaalide (tass.ru, iz.ru, vesti.ru, lenta.ru jt), samuti riiklike telekanalite nagu Pervõi ja Rossija24 uudis- ja vestlussaadete sisu põhjal.
Omal kohal on meeldetuletus, et kümned tuhanded Eesti elanikud ammutavad ka täna oma arusaama maailmas toimuvast nende kallutatud kanalite kaudu.

Pildid:

Foto paguastest Poola-Valgevene piiril 11. novembris 2021. Kancelarija Premiera /Flickr  /CC.

Kuvatõmmised Kremli propagandameedia uudistest.