Propagandakuu oktoober 2021

Oktoober oli propagandast ja mõjutustegevusest kirjutamise poolest varasemast tagasihoilikum. Lugude hulgast paistsid silma Facebooki endise töötaja palju vastukaja tekitanud paljastusel põhinevad lood ning mitmel korral oli tähelepanu keskpunktis ka vandenõuteooriate levitamine.

Maaleht kirjutas oktoobris, et petuskeemide ja valeinfo kahjude eest saab iga inimene end ise kaitsta, kui järgib nelja lihtsat põhimõtet, mille pakkusid oma erinevate uuringute põhjal välja Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased Kristjan Kikerpill ja Marju Himma. Teadlased soovitavad: kontrolli allikat, kuid vaheta kanalit; märka, et sind suunatakse tegutsema; tunne ära emotsiooniga mängimine; märka SKEEMI, peata PÄTT.

Vilepuhuja Frances Haugeni tõttu lahvatas oktoobri alguses skandaal, kui ta andis USA kongresmenidele ülevaate Facebooki probleemidest. Postimees valis Frances Haugeni nädala näoks ning avaldas temast persooniloo.

ERRis ilmus kaks kokkuvõtet The Wall Street Journalis avaldatud paljastustest. Esimene neist kirjutab: “The Wall Street Journali uuris Facebooki sisedokumente, kus selgus, et paljudel inimestel on platvormil mitu kasutajat. Facebooki kasutajate hulga mõõtmise süsteem ei suuda topeltkontosid ka täpselt tuvastada.”

Teise uudise kohaselt sekkusid USA tehnoloogiahiiglase Facebooki juhid isiklikult, et USA poliitikud ja kuulsused saaksid sotsiaalvõrgustikku postitada kõike, mida nad soovisid. Selle tulemusena sai platvormil valeinformatsioon vabalt levida.

Lisaks kirjutab ERR täiendavas loos, et Facebooki endiste töötajate sõnul hoolib Facebook kasumist, mitte elu parandamisest. Ettevõtet üles ehitada aidanud Brian Bolandi hinnangul tekitab Facebook mitmes valdkonnas lõhesid.

ERR edastas oktoobris ka Euroopa Liidu teadet, et Facebook ja YouTube on võtnud tänavu maha vähem vihakõnet sisaldavaid postitusi kui mullu. EL-i iga-aastases raportis bloki vabatahtliku vihakõne vastase koodeksiga liitunud sotsiaalmeediaplatvormide kohta leiti, et vihakõne kõrvaldamise määr on langenud alla kahe kolmandiku esitatud kaebustest. Leppega liitunud platvormid, nende seas ka Twitter, Instagram ja TikTok, eemaldasid 62,5 protsenti sisust, mille kohta esitasid märtsis-aprillis kaebuse 35 diskrimineerimise vastast ühendust 22 liikmesriigist. Seda on vähem kui 71 protsenti, mis eemaldati samal kuuenädalasel perioodil aastail 2019 ja 2020.

Marko Uibu kirjutas oktoobri Müürilehes vandenõuteooriatest sotsiaalmeedias. Ta kirjutas: “Sotsiaalmeedia infovoogudes ei olegi päris korrektne rääkida vandenõuteooriatest, sest pigem levib vandenõuteoreetilise või väära sisuga info kildudena – meemide, lühikommentaaride või naljadena, mis naeruvääristavad „peavoolu”-teadmist. Pandeemia ajal kohtab seda eriti sageli just irooniana maskide, vaktsiinide tõhususe või meetmete järgijate pimeda võimukuulekuse teemal. Ehkki selliste meemide taga on vandenõuteoreetiline mõtlemine, ei esita need välja arendatud „teooriaid”, vaid on meelelahutuslikud, külvates samal ajal kahtlusi ja julgustades kahtlustavat-vandenõuteoreetilist mõtlemist. COVID-19 muutis sellelaadsed infojagamised aktiivsemaks ja ka eestikeelne sotsiaalmeedia ujutati üle vandenõuteoreetiliste meemidega, mis jõudsid rohkete jagamiste kaudu pea kõigini.”

Postimehes ilmus intervjuu aastakümneid Ukraina julgeolekuteenistuses (SBU) töötanud kindralmajor Julija Laputinaga, milles ta väidab, et Venemaa mobiliseerib kõigevastaseid.

Postimehes ilmus ka Raul Ranne sulest pikem ülevaade sellest, kuidas Eesti ei ohja erinevalt naaberriikidest Vene propagandat, kuna siinsed seadused ei lase jõuliselt sekkuda. Telekomiettevõtted hoiavad Venemaa riiklikke kanaleid kaabel-TV põhipaketis.

Ülevaatele ilmus jätkulugu, kus poliitikutelt uuriti Venemaa meediakanalite Eestis levitamise piiramise vajadust.

Samuti kirjutas oktoobri keskel ERR, kuidas Läti elektroonilise meedia nõukogu (NEPLP) tühistas venekeelse telekanali PBK edastamise litsentsi. Nõukogu otsus hakkab kehtima alates 26. oktoobrist 2021.