Kreml püüab Seredenkost teha poliitvangi

01.11.2021

22. oktoobril toimus Harju maakohtus eelistung Sergei Seredenko süüasjas. Kohus otsustas, et kohtupidamine hakkab toimuma kinniste uste taga ja seega saame infot juhtumi kohta alles tagantjärele. Propastop annab ülevaate Seredenko kinnipidamise üksikasjadest ja Kremli propaganda poolt tema ümber kootud narratiivist.

Sergei Seredenko peeti Eesti kaitsepolitsei poolt kinni 2021. aasta märtsi alguses, ilmselt 3. märtsil. Prokuratuur andis kinnipidamisest avalikult teada ligi kuu aega hiljem, 30. märtsil. Vahistamist põhjendati Seredenko Eesti riigi vastase tegevusega. Et teda süüdistatakse läbikäimises võõrriigi eriteenistustega, kinnitas 12. aprillil kapo peadirektor Arnold Sinisalu. Seredenko ise on jaganud infot, et juhtumiga on seotud seitse Venemaa kodanikku, kes koordineerisid tema tegevust Eestis.
Seredenko kinnipidamist pikendati 3. mail ja ta viibib tänaseni vahi all.

Luuakse süümevangi muljet
Alates uudise teatavaks saamisest on Kremli võrgustikud püüdnud luua muljet, nagu oleks Seredenko kinni peetud mitte Venemaa eriteenistusega mehkeldamise tõttu, vaid oma vaadete pärast. On ilmselge, et Seredenkol olid kremlimeelsed seisukohad, seetõttu on lihtne väita, et just need vaated olid kinnipidamise põhjuseks. Selline narratiiv annab Kremlile võimaluse süüdistada Eestit poliitilises tagakiusamises.

Üks Kremlile sobiva mulje loomise võtteid on Seredenko ehtimine sobivate epiteetidega. Õiguskaitsja, aktivist, dissident, eestivenelaste ombudsman ja õiguste eest seisja on sõnad, mis alati Seredenko nimega liidetakse.

Juhtumi tähelepanu all hoidmiseks on käivitatud pikettide ja demonstratsioonide seeria. Esimene selline toimus aprilli alguses, seejärel regulaarsusega pikett või kaks kuus nii Tallinnas kui Riias. Väljaastumistel nõutakse Seredenko vabastamist, vahel ka koos Leedu diplomaadi Algirdas Paleckisega, kes juulis Venemaa heaks spioneerimise pärast kuueks aastaks vangi mõisteti.

Kremli propagandameediagi ei lase Seredenko teemal jahtuda. Portaalides nagu Sputnik Meedia, Baltnews, Regnum, Eadaily, Dokole ning seotud sotsiaalmeediagruppides ilmuvad regulaarsed uudised juhtumi kohta. Sõna võtavad Kremli eesträäkijad Eestis nagu Mstislav Russakov, Maksim Reva, Alisa Blintsova, kes kõik taovad ühte ja sama tagakiusamise ning teema unarusse jätmise narratiivi. Kapo motiivides on kahelnud ka eurosaadik Yana Toom, toetades nii kaudselt Kremlile sobivat vaatenurka.

Seredenko juhtumile otsitakse tähelepanu rahvusvaheliselt. Näiteks on teemal sõna võtnud Läti kremlimeelne eurosaadik Tatjana Ždanoka ning Poola poliitik, Venemaa kasuks spioneerimise kahtlusega Mateusz Piskorski. Aktivistid on kaevanud Euroopa parlamentaarsele nõukogule. Venemaa välisministeeriumgi on Seredenkoga seonduvat Maria Zahharova suu läbi kommenteerinud, saatkond Eestis on nimetanud Seredenko juhtumit nõiajahiks ning ehtinud oma Facebooki konto süümevangi vabastamist nõudva päisepildiga.

Eesti tõde ei pääse esile
Tundub, et Eestil on vähe võimalusi taolisele propaganda tulevärgile vastu astuda, veel vähem seda ümber lükata. Kuidas üldse saaks tõestada, et Seredenko vaated polnud tema kinnipidamise põhjuseks? Üksnes nii, et esile tuuakse tõendid tema koostööst Vene eriteenistustega. Võimalik, et seda ei juhtu kunagi, kuivõrd faktide avalikustamine paljastaks ka kapo töömeetodid.

Nii tulebki Eestil süüdistused ära kannatada ja proovida kogu teemale nii vähe tähelepanu tõmmata kui võimalik. Kohtistungi kinniseks kuulutamine oli selles olukorras ilmselt väga mõistlik lahendus.

Mis mees siis on Sergei Seredenko? 1963. aastal Rakveres sündinud Eesti kodanik on Propastopi radaril juba aastaid, seoses kremlimeelse tegevusega Eestis. Rahvusvaheline uurimisrühm DFRLab paigutas Seredenko Kremli mahitatud vene keele kaitsjate võrgustiku keskmesse. Ta on seotud Surematu Polgu marsi, samut Ühinenud Vasakparteiga.Viimane ametikoht oli tal aga hoopis majahoidjana Maardu Gümnaasiumis.
Seredenko on püsiautor propagandameedias ning avaldab kirjatöid Baltnewsis praegugi, vanglas istudes.
Ülevaate Seredenko taustast saab  Kanal 2 Reporteri videokokkuvõtest.

Pildid: kuvatõmmised