Meediaülevaade – august/september

Septembris ja augustis oli Eesti meedias infomanipulatsioonidest kirjutades jätkuvalt Venemaa-keskne. Oma osa pälvis ka Valgevene hübriidrünnak Leedu, Läti ja Poola vastu.

Müürilehe värske number on pühendatud vandenõuteooriatele. Peatoimetaja Aleksander Tsapov juhatab teema sisse järgmiselt: “Enneolematu hulga erineva sisuga informatsiooni ristamine enneolematu globaalse kriisiga on mõjunud vandenõuteooriate juba niigi epideemilisele levikule kui väetis, mis annabki põhjust rääkida järjekordsest „salasepitsuste kuldajast”.

Skepsis ja kahtlus (või isegi paranoia) moodustavad loomuliku osa inimese vereringest ja peaksid teoreetiliselt aitama näiteks eristada uudist libauudisest, siiraid kavatsusi pahatahtlikest või fakti väljamõeldisest, andes maailmaga suhestumisel teatava immuunsuse. Kahtlusmehhanismi (või paranoia) ala- või ületalitluse korral tekib aga intensiivne põletikuline protsess, mille tulemusel siginevad varem iseenesestmõistetavasse praod ja kurrud ning kaob senisel kujul usk ümbritseva paikapidavusse.”

Delfis ilmus California ülikooli tehnoloogia- ja julgeolekueksperdi, Noel Fosteri artikkel “Eestlane, Kremli troll räägib sulle tõtt”, mis põhines Princetoni teadlaste uuringul.
Foster kirjutab: “Vene infooperatsioonid ei tugine teps mitte valeuudistele, vaid kasutavad Eesti publiku peal faktidele tuginevat teavet. Ja selle asemel et püüda oma „tarbijaid” milleski veenda, on nende kampaaniate eesmärk lugejaid polariseerida. Selleks õhutatakse Eesti ühiskonna osi üksteise vastu ja suunatakse poliitilise spektri äärmustesse.
Kreml teab väga hästi, et ei võida iialgi enamiku eestimaalaste usaldust. Isegi kui eestlaste tunded Venemaa vastu on äärmiselt komplekssed ja nüansseeritud, sunnib ajalugu Venemaad umbusaldama. Seetõttu on operatsioonide eesmärk pigem eestlasi üksteise vastu kihutada ja Eesti institutsioone nõrgestada.”

Artiklile kajas vastu oma kommentaaris Heiki Suurkask, kes kirjutas: “Kuigi artikkel ise on suhteliselt adekvaatne, jääb kõlama põhiline tees, mille kohaselt Kremli trollid levitavat vaid tõest, faktidele rajatud infot. Väide on seda pöörasem, et juba aastaid oleme näinud enneolematu ulatusega üleilmseid valede levitamise (USA presidendivalimistesse sekkumise, vandenõuteooriate külvamise, COVID-19 eitamise jne) kampaaniaid, mille vallapäästmises on algusest peale olnud põhjust süüdistada nimelt Venemaa propagandamasinat.”

Oleg Samorodni Vene meedia päeviku rubriigis ilmus septembris põnev artikkel sellest, palju teenivad Kremli propagandamasina tipptegijad Kisseljov, Popov, Skabejeva, Simonjan, Koeajan ja teised. Samorodni kirjutab: “Kunagi kinorežissööriks püüelnud Keosajan künnab põldu justkui humoristlikpropagandistliku show juht NTV-s ning saab selle eest 115 000 eurot kuus. Umbes samasugune on „ajakirjanduslik” palk ka Simonjanil Russia Todays, kes saab veel samast kanalist lisatasu 35 000 euro eest. Sel viisil ulatubki tema summaarne sissetulek kuskile 150 000 euro kanti.”

Aimar Ventsel kirjutas ERRis russofoobia tähendusest. Ta ütleb: “Russofoobia peaks iseenesest tähendama kas just vihkamist, aga negatiivset suhtumist etniliste venelaste, nende keele ja kultuuri suhtes. Samamoodi peaks tähendama “fiilia” lõpuga sõnad positiivset suhtumist just etnilisel baasil. Russofiilia oleks siis positiivne suhtumine etnilistesse venelastesse, vene keelde ja kultuuri. Ent Venemaal ametlikult käibel olev kontseptsioon on teistsugune. Tegemist on politiseeritud ja muudetud tähendusega väljendiga, millel tegelikult pole oma algse tähendusega mingit pistmist.”

Delfi avaldas kronoloogia MTÜ Eesti Vanemad arengust läbi viimase seitsme aasta, milles käiakse läbi MTÜ loomine, erinevad aktsioonid meedias ja linnaruumis; sattumine KAPO aastaraamatusse; erinevate petitsioonide koostamised; räpifestivali vastu protesteerimine ja palju muud.

ERRis ilmus Kaitseväe Akadeemia vanemteaduri, Vladimir Sazonovi sulest septembri keskel lõppenud suurõppuse Zapad 2021 analüüs, milles ta ütleb: ”Venemaa vaatab Balti riike endise impeeriumi osana ning eesmärk on neid saada tagasi oma mõjusfääri, nii nagu on seda näiteks Armeenia ja Valgevene. “Kui Venemaa näeb, et Balti riike oma mõjusfääri tõmmata ei õnnestu, siis tahetakse tekitada trotsi ja kaost. Eesmärk on destabiliseerimine, tülide ja kaose õhutamine.”

Augustis ilmus Diplomaatia Lennart Meri konverentsi eriväljaanne, milles näiteks Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja politoloogia instituudi direktor Margarita Šešelgytė kirjutab Leedu vastu suunatud Valgevene hübriidrünnakust. Ta kirjutab: “Lukašenkal võib olla migrantide relvana kasutamiseks mitu eesmärki. Esiteks tahab ta lüüa lõhe ELi liikmesriikide vahele ja Leedut vaigistada, lootuses saavutada ELi sanktsioonide leevendamist või saada majanduslikku abi kriisi „lahendamiseks“. Lisaks üritab Lukašenka Leedut hirmutada, sest see on tema režiimi kritiseerinud ja opositsiooni toetanud, ning samal ajal kahtluse alla seada Leedu demokraatia eest võitlemise õiguspärasuse.”

Postimehes ilmus intervjuu Bellingcati ühe juhtiva uurija Hristo Grozeviga.