Eesti digivalimiste ekspert pandi kiitma Kremli e-valimisi

Eelmisel nädalavahetusel, 17.-19. septembril 2021 toimusid Venemaal riigiduuma valimised, kus võidu võttis võimuerakond Ühtne Venemaa. Sõltumatu ajakirjanduse ja vaatlejate ühise arvamuse järgi oli see tulemus saavutatud vaigistades opositsiooni ja meediat, manipuleerimiste, trikkide ja võltsimiste kaasabil. Valimised ei olnud ei vabad ega demokraatlikud.

Tavapärasele pabersedelite kastidesse libistamisele lisaks leidis aset ka e-hääletus.  Kuues piirkonnas, Nižni Novgorodi, Kurski, Murmanski, Jaroslavli ja Rostovi oblastis ning Krimmis Sevastoopolis viis e-valimisi läbi riiklik kompanii Rostelekom. Moskvas korraldas digivalimisi linna infotehnoloogia osakond koostöös Kremliga seotud ettevõttega Kaspersky Lab. E-hääletas ka president Vladimir Putin, sellest ettevõtmisest avaldatud video puhul tekkisid kahtlused, et see on salvestatud varem kui väidetud.

Manipuleerituses on põhjust kahtlustada ka Venemaa e-valimisi laiemalt. Näiteks on teateid, et riigiteenistujate ja munitsipaalametnike puhul viidi e-hääletamise akt läbi ülemuste valvsa pilgu all tööarvutitest. Levivad kuuldused e-kirjade teel saabunud juhenditest, kus viidatud Ühtse Venemaa kandidaatidele. Saksa välispoliitika ühing DGAP nimetab Venemaa e-valimisi läbipaistmatuks: riigiaparaadiga seotud süsteemiadministraatoritel on võimalus jälgida, kelle poolt hääletati ja samuti mõjutada tulemusi.

Eesti ekspert kiidab
Ometi jõudsid 21. septembril Venemaa meediasse uudised, et Lääne rahvusvahelised eksperdid hindavad Venemaa e-valimisi kõrgelt. Lood põhinevad Moskva innovatsioonilabori korraldatud veebinaril, ühe seal esinenud eksperdina tsiteeritakse Eesti e-valimistega seotud Florian Marcust. “Erinevalt Eestist kestis Moskvas hääletamisele registreerimine rohkem kui üks päev, poolteist kuud. Seepärast oli see lihtsam ja kõigile kättesaadav,” vahendavad artiklid Marcuse sõnu. “Ka pole internetihääletust Eestis kunagi häkkerite poolt rünnatud. Venemaa süsteem on rünnaku all, seega on Moskva kaitsesüsteem üldiselt usaldusväärsem.”
Marcust nimetatakse lugudes maailma esimese e-hääletussüsteemi väljatöötajaks, seetõttu anti talle veebinaril ka austavalt esimesena sõna. Nii aupaklikku suhtumist Eesti taustaga inimesse kohtab Venemaa meedias harva.

“Lääne/rahvusvahelised/Eesti eksperdid hindavad/toetavad/peavad turvaliseks” – sarnaste pealkirjadega lugusid on venekeelses meediaruumis tiražeeritud kümneid, nii üleriigiliste propagandakanalite kui kohalike, eelkõige Moskva portaalide poolt. Artiklid leiab, kui guugeldada sõnaühendeid “Флориану+Маркус+ДЭГ” (lühend väljendist дистанционное электронное голосование ehk elektrooniline hääletamine distantsilt: nii nimetatakse Venemaal e-hääletamist.)

Miks Eesti ekspert Kremli e-valimisi kiitis?
Või kas ikka kiitis? Artiklite põhjal pole võimalik üheselt aru saada, kas Marcus ka tegelikult Kremli e-valimisi hindab või on tegemist tema sõnade meelevaldse interpreteerimise ja lööva pealkirja abil sobivasse konteksti seadmisega. Marcuse veebinaril räägitut üle kontrollida ei saa, linki tekstile ei pakuta. Samuti ei jaga veebinari korraldaja sündmusest ei videot ega kokkuvõtet.
Raske uskuda, et Marcus, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vilistlane, oma eksperdikogemuse täie teadmisega Kremli propagandistide teenistusse andis.

Selge on aga see, et Kreml on väga huvitatud oma e-valimiste soodsas valguses näitamisest – on võimalus, et see võetakse üleriigiliselt kasutusele 2024. aasta presidendivalimistel. Nii on digihääletust kiitnud nii Kremli ametiisikud, meedia, toetust otsitakse ka Lääne ekspertidelt.
Sõltumatud kommentaatorid seevastu soovivad Kremli dirigeeritud e-valimistele surma. Kardetakse, et e-hääletusega saab Kreml täieliku kontrolli protsessi üle ja võib tulemusi enda soovitud suunas veelgi vabamalt muuta.

Kuidas vältida sattumist Kremli propagandistide suuvoodriks?
Propastop on läbi oma ajaloo kirjutanud arvukatest juhtumitest, mil kellegi sõnad Kremli propagandameedias viltu väänatakse.
Kõige kindlam tee sellise olukorra vältimiseks on loobuda suhtlemisest propagandameediaga.

Oleme koostanud ka juhise, mida tuleks lugeda kõigil, kes Venemaa ametiasutuste või meediaga tegemist teevad.

Loe lisaks ka Venemaa e-hääletuse järel Eesti meedias lahvatanud karikatuuriskandaalist.

Pildid: kuvatõmmised postituses viidatud artiklitest.