Eesti inimesed Kremli meedias

Propastop teeb ülevaate nendest Eesti inimestest, keda võib kõige sagedamini kohata Venemaa propagandakanalites. Mõned jõuavad sinna oma artiklite ja intervjuudega, teised ainult oma tsitaatidega.  Just nemad loovad Venemaa elanikele mulje sellest, mis Eestis toimub.

Msitslav Russakov
Russakov on MTÜ Vene kool Eestis ja ühenduse Kitež aktivist, kes kirjutab ise lugusid Regnumi propagandaportaali jaoks. Raevukad lood keskenduvad väidetavatele inimõiguste rikkumistele Eestis, otsides selle kohta märke kõigist eluvaldkondadest ja põhjendades russofoobiaga. Üks viimaseid tema töid on 7–osaline seriaal nimega „Inimõigused Eestis”, kus ta muu hulgas väitis, et Eestis on vene rahvusest isikutel keeruline saada pangast krediiti.

Rodion Denissov
Portaali Tribuna põhiautor on tuntud kui valvekommentaator, kelle käest küsib Idanaabri propagandameedia arvamust Eestis toimuva kohta nii kultuuri, poliitika kui meedia teemadel. Tema peamisteks kanaliteks on Batnews, Regnum, aga ka näiteks portaal pravoslavie.ru.

Yana Toom
Sõnaka ja terava keelega EL parlamendi liikme seisukohti leiab Venemaa meedias enamasti tsitaatide näol, mida on võetud tema arvamusartiklitest Eesti meedias ja sotsmeedia kontolt. Venemaa telejaamade poliitilised talk-showd on teda mitu korda saatekülaliseks kutsunud, kus ta mõni kord korrigeerib kõige räigemaid Eesti-suunalisi propagandavalesid. Toomi põhiteemadeks on venekeelne haridus ja hallid passid, kodakondsuseta Eesti elanikud.

Aleksandr Tšaplõgin
Ajalehe „Stolitsa” peatoimetaja on aktiivne blogija, kes jõuliste arvamuste ja endatehtud meemidega Venemaa meediasse jõuab. Kõige sagedamini vahendab tema Facebooki postitusi Regnum.

Mart Helme
EKRE juhtfiguuri ja riigikogu liikme väljaütlemisi tsiteeritakse Venemaa meedias laialdaselt, lisades sageli epiteedi “toksiline russofoob”. Teisalt suhtub Venemaa meedia temasse suhteliselt leebelt, kuna tema poliitilised vaated (pereväärtused, kriitika liberaalse demokraatia, USA, EL ja NATO pihta) ühtivad Kremli põhijoonega. Lisaks tsitaatidele on Helme andnud ka mitmeid intervjuusid propagandakanalitele.

President Kersti Kaljulaid
Eesti riigipea satub Venemaa meediasse seoses oma visiitide ja arvamustega. Viimastel kuudel on Kaljulaid olnud Venemaa meedia fookuses seoses väljaütlemistega Ukraina suunal. Nii näiteks mainiti vaid möödunud nädalavahetusel üle 10 korra tema tsitaati, et Ukraina pole veel valmis Euroopa Liitu astumiseks.

Urmas Reinsalu
Endine välisminister on mitu korda oma tsitaatidega sattunud Venemaa propaganda keerisesse. Kõige meeldejäävamad episoodid olid tema osalemine Eesti ja Läti justiitsministrite ühisavalduses okupatsioonikahjude hüvitamisest. Samuti olid tema kontekstist välja rebitud sõnad Maarjamäe monumendi teemalise propagandarünnaku ajendiks.

Henn Põlluaas
Endise Riigikogu esimehe sotsiaalmeediapostitus Tartu rahu piiride teemadel tõi novembris 2019 endaga kaasa viimaste aastate suurima kajastuste laviini. Toona vastas talle Venemaalt enneolematult suur arvamusavaldajate ring. Kuna Põlluaas ajab sarnast juttu regulaarselt, on ka tema nimi Venemaa meediakanalites regulaarselt esil, viimati tänavu juulis.

Martin Herem
Kaitseväe juhataja tekitab suuri lainetusi Venemaa meedias seoses otsekoheste arvamustega militaarteemadel. Näiteks sel nädalavahetusel sai mitmekülgse vastukaja Heremi mõte Venemaa võimalikust sõjalisest agressioonist Eesti suhtes.

Jevgeni Golikov
Sotsioloog, aastatel 1991-1992 oli Eesti alaline esindaja Venemaal, Tiit Vähi ja Mart Siimanni valitsuste nõunik, on sellel suvel korduvalt Baltnewsi poolt intervjueeritud. Eesti suhtes kriitilised arvamused puudutavad taasiseseisvuse jooksul tehtud väidetavaid poliitilisi ja majanduslikke vigu.

Märt Sults ja Jaak Allik
Mõlemad ühiskonnategelased on sel suvel jõudnud kohaliku propagandaportaali Sputnik Meedia veergudele. Sults pääses pildile seoses nostalgiliste mõtetega NSVL ajastust. Allik aga esitas arvamust, et nõukogude ajal ei toimunud Eesti koolides mingit venestamist.

Ülevaade põhineb monitooringuroboti Propamon andmetel. Fotokollaaži fotod on pärit Scanpixist ja Vikipeediast.