Mida kirjutavad Eestist araabia migrantide grupid?

Valgevene on algatanud hübriidrünnaku Leedu, Poola ja Läti vastu, suunates üle nende riikide piiride Araabiamaadest pärit migrante. Kuna pagulaskriis on jõudnud Eestile nii lähedale, otsustas Propastop uurida, millist infot saavad Eesti kohta inimesed, kes plaanivad Euroopasse põgeneda.

Migrandid suhtlevad sotsiaalmeedias
Teated Valgevenes ja Leedus toimuva kohta jõuavad Iraagist pärit inimesteni kodumaa ajakirjanduse kaudu. Leidsime näiteks kolm lugu Iraagi veebiväljaannetest Iraagi Hääl, Almada Paper ja Al Masalah, mis kirjeldavad olukorda Leedu pagulaslaagrites. (Lugude sisust aitab aru saada veebilehitseja Chrome tõlkerakendus). Ei saa öelda, et need artiklid just reklaamiksid Valgevene kaudu Euroopasse reisimist, pigem näitavad seda teed takistusterohke ja ohtlikuna.

Migrandid ammutavad olulise osa infost siiski mujalt. Tõest teavet ja isiklikke kogemusi, aga ka kuulujutte ning valeinfot jagatakse nutitelefonide kaudu erinevates sõnumirakendustes. Näiteks Süüriast  põgenikelaine ajal 2016. aastal olid populaarsemad suhtluskanalid Whatsapp, Viber ja Facebook Messenger. Kuna nende rakenduse grupid on privaatsed, on raske seal toimuvate vestluste sisust ülevaadet saada.

Seevastu Facebookis on araabia migrantide suhtlemisvõrgustikud hõlpsasti jälgitavad. Otsisime infot gruppidest nagu “Pagulaste aitamine Kreekas ja Euroopas“,”Migrant News” ja “Ishtar for Immigration and Asylum“. Ülevaate saamist araabiakeelsete postituste sisust hõlbustab Facebooki tõlkerakendus – asja tuum on mõistetav, ehkki tõlge on kohati absurdselt kohmakas.

Millist infot jagatakse Eesti kohta?
Teated olukorrast Eestist jõuavad grupi jälgijateni ajakirjandusväljaannete uudiste jagamise kaudu. Näiteks võib tuua kaks artiklit Eesti piirikontrolli tugevdamisest, mis jõudsid gruppidesse Vene Interfaxi ja Leedu väljaande LRT poolt vahendatuna. Tõenäoliselt need postitused Eesti populaarsust pagulaste sihtkohana ei kasvata.

Teisalt võib näiteks tuua postituse eelmisest aastast, kus reklaamitakse Eestit Euroopa Komisjoni andmetele viidates kui ühte viiest Euroopa riigist, kuhu on kõige lihtsam pagulasviisat saada.

Leida võib ka postituse, mis jagab infot Saatse saapaks kutsutud Eesti ja Venemaa vahelise piiri lõigu kohta. Jääb mulje, et just see koht võiks sobida kõige paremini illegaalselt Eestisse sisenemiseks.

Eesti, nagu ka teised Baltimaad, ei ole migrantide lõppsihtkoht, vaid neid riike tajutakse väravana ihaldusväärsematesse Euroopa riikidesse, Saksamaale, Rootsi või Soome.  Nende ühendusteede kohta info jagamise näiteks võib tuua postituse, mis kuvab Eestit vahepeatusena Soome sisenemiseks.

Lõpuks toome näiteks ka ühe kasutaja küsimuse ja sellele antud kommentaarid, mis annavad põhjaliku ülevaate teekonnast Bagdadist Leetu, koos hindade ja vahepeatustega. Selline on informatsioon, millele Valgevene kaudu Balti riikidesse jõudvad migrandid oma reisiplaanid rajavad.

Eesti pole oluline sihtriik
Selle põgusa otsingu põhjal ei tundu Eesti vähemalt praegu araabia pagulaste jaoks oluline sihtriik. Gruppides Eestist palju juttu ei tehta, migrantide fookus on mujal.

Eesti huvides võiks olla neid ja teisi sarnaseid gruppe jälgida, et saada eelhoiatused huvi võimalikust kasvust. Kasu võiks olla ka Eestit puudutava tõepärase araabiakeelse info jagamisest – nii ei hakka migrandid oma liikumist rajama valeinfole või kuulujuttudele.

Kui Propastopi lugeja tahab omal käel otsinguid jätkata, sobivad kasutamiseks araabiakeelsed sõnad الإستونية ( Eesti), لاتفيا (Läti) ning ليتوانيا (Leedu). Huvitava info leidmisel jaga seda Propastopiga.

Pildid: kuvatõmmised loos viidatud postitustest ja gruppidest.