Zapad 2021 imbub vaikselt pildile

Kaks ja pool nädalat on jäänud 10. septembrini, mil algab Venemaa ja Valgevene ühine suurõppus Zapad 2021.

Tegemist on nelja aasta tagant korduva ühisõppusega, millega korraldajate väitel harjutatakse siin piirkonnas kaitsetegevust. Siiski tasub ka sel korral jälgida väga tähelepanelikult toimuvat ja hoida silm peal õppuse eelsetel ja järgsetel tegevustel.

Juba on välja öeldud, et sel korral võtab õppusest osa 12 800 Valgevene kaitseväelast, millele lisandub 2500 Venemaa sõjaväelast ning osalema on kutsutud ka 50 kaitseväelast Kasahstanist. Õppus algab ametlikult 10. septembril ning peaks lõppema 16. septembril. Valgevenesse viidud sõjaväelased ja tehnika peaks olema sealt välja viidud septembri viimasteks päevadeks.

Tehnilise poole pealt kaasatakse õppusele ligikaudu 350 soomukit, sh 140 tanki ning rohkem kui 30 lennukit ja helikopterit.

2021. aasta õppuse olemuse kohta on meedias seni avaldatud üsna vähe informatsiooni, kuid seda hakkab tõenäoliselt järgnevatel nädalate pidevalt lisanduma, eesmärgiga tekitada Läänes ärevust.

Venemaa meediast on juba saanud lugeda tankivägede toetusmasina „Terminaator“ värskeima versiooni katsetamisest õppusel, aga ka sellest, kuidas Venemaa kaitseväe peastaap, koos erinevate ministeeriumite ja asutustega on loonud uuendusliku kaitseväe rahastamise mudeli, mis peaks vastama tänapäevasele sõjapidamisele.

Nagu eelnevatest numbritest ja uudistest näha, on õppuse infosõja osa juba käivitunud ning võtab hoogu üles.

Zapad 2017 infosõja komponendile on ajakirjas „Sõjateadlane“ pühendatud terve kaheksas väljaanne „Zapad 2017 infosõja vaatepunktist“.
Sealt leiab näiteks peatükid „Õppuse Zapad 2017 informatsiooniline aspekt“, „Hirmukultuuri loomine moodsas hübriidsõjas Venemaa ja õppuse Zapad 2017 näitel“, „Hirmu mehhanismid strateegilistes narratiivides õppuse Zapad 2017 näitel“ või „Fobofoobia: küberohtude ja infosõja diskursus suurõppuse Zapad 2017 meediakajastuses“.

Infosõja komponendi olulisuse Zapad2017 õppuse juures on Diplomaatia veergudel toonud välja ka Jamestowni sihtasutuse teadur Sergei Suhhankin, kes kirjutab: „Informatsioonilis-psühholoogilised operatsioonid (ja refleksiivne juhtimine) kujutavad Venemaa läänevastase infosõja praeguse vormi selgroogu. Tegelikult on see, kui palju sõjaväelasi täpselt õppusel osales, teisejärgulise tähendusega. Venemaa saavutas oma põhilise propagandistliku sihi juba enne Zapadi algust: informatsiooniga manipuleerides ning seda moonutades ja võltsides õnnestus Venemaa propagandamasinal külvata kahtluseseemneid, mis levitasid innukalt Läänes paanikat – see aga oligi üks Kremli tähtsamaid eesmärke. Lisaks kujutas Zapad 2017 erinevalt eelkäijatest (mille ajal Venemaa tahtlikult näitas oma ründepotentsiaali väiksemana) omapärast hirmutamis- ja kaitseretoorika segu, mis oli mõeldud korraga nii välis- kui ka sisemaisele publikule.“

Kuigi ümbritsev olukord on olnud pinev ka eelnevate Zapad õppuste ajal, annab sel korral varasemast erinevat tooni Valgevene piiridel Leedu ja Lätiga toimuv migratsioonikonflikt ning hiljuti Afganistanis toimunu.