Kas Leedu kokkupõrked on võimalikud ka Eestis?

Eelmisel nädalal toimusid Vilniuses kokkupõrked meeleavaldajate ja korrakaitsejõudude vahel, mässajad proovisid tungida parlamendihoonesse, inimesed said viga. Kas sarnane sündmuste käik oleks võimalik ka Eestis?

Mis Leedus juhtus?
Teisipäeval, 10. augustil kogunes Vilniuses Seimi ehk Leedu parlamendi hoone ette umbes 5000 inimest registreeritud meeleavaldusele koroonapiirangute ja nendega seotud uute seaduseelnõude vastu. Üritus kulges rahumeelselt, ehkki esines ka provokatiivseid loosungeid. Näiteks nimetati Leedu valitsust fašistideks ja võrreldi koroonapiiranguid natside koonduslaagritega.
Demonstratsioon pidi lõppema kell 17, kuid osa meeleavaldajad ei lahkunud väljakult. Kella 21 paiku leidsid aset esimesed kokkupõrked korrakaitsjatega, kähmeldi, politseid loobiti kividega, osa inimesi asus tungima Seimi hoonesse. Politsei kasutas ründajate laiali ajamiseks pisargaasi ja väljak saadi kella 2 paiku öösel rahvast tühjaks.
19 inimest vajas arstiabi, kuid tõsiselt vigastada ei saanud keegi. Kinni peeti 26 inimest, kellest 9 on senini vahi all.

Kes oli demonstratsiooni taga?
Algse meeleavalduse kutsus kokku organisatsioon nimega Leedu Perede Liikumine, mis seisab traditsiooniliste pereväärtuste eest. Üleskutset meelt avaldada levitasid ja järgisid innukalt erinevad grupid: vandenõuteoreetikud, vaktsiinivastased aktivistid, piirangutevastased, poliitilise opositsiooni esindajad, Kremliga seotud tegelased. Leedu ajakirjandus on andnud ülevaate meeleavaldusel osalenud värvikamatest isikutest, nende hulgast ei puudu ka kriminaalse taustaga tüübid.

Pole selge, kes algatas kähmlused ja parlamenti tungimise. Meeleavalduse organiseerijad on teatanud, et nemad ei ole kokkupõrgete taga ja on mõistnud vägivalla hukka. Leedu politsei on palunud miitingul osalejatel jagada oma video- ja fotomaterjali, et saaks infot vägivallatsejate ja muude asjaolude kohta. Küllap saavad uurimise tulemusel mässuõhutajad selgeks.
Tundub, et politsei hindas algselt meeleavalduse märuliks muutumise ohtu väikseks ja pööre vägivalla poole tuli ootamatult.

Kas kokkupõrkeid õhutati piiri tagant?
Leedu president Gitanas Nausėda on öelnud, et märgid viitavad mässu organiseerimisele välismaalt. Vilniuse sündmusi kajastati kähku ja koordineeritult Venemaa ja Valgevene propagandameedias, Leedut süüdistati liigse jõu kasutamises. Oponentide fašistideks sildistamine on Kremli propagandistide üks levinumaid võtteid.
Koordineeritusele viitavad ka samal päeval aset leidnud rahutused Valgevenest saabunud põgenike hulgas Rūdninkais, mis asub umbes 30 km Vilniusest eemal.
Tegemist on siiski kaudsete kahtlustustega, otseseid tõendeid välismaalt juhitud mässust Leedu seni toonud pole.

Kas sarnane mäss on võimalik ka Eestis?
Kahtlemata on Eestis olemas eeldused suurte protestimiitingute toimumiseks. Organisatsioonid ja aktivistid omavad tahet ja võimekust väljaastumiste korraldamiseks. Propastop on koostanud kaardi, mis hõlmab erinevaid retoorilisi seisukohti koroonakriisiga seoses. Erinevatel meeleavaldustel, mis on Eestis toimunud alates 2020. aasta sügisest, on need erinevad aktivistid oma jõud ühendanud. Selle aasta kevadel jõudsid meeleavaldused vastuseisuni politseiga. Valmidus välja astuda püsib, viimati avaldati meelt vaid mõni nädal tagasi, 24. juulil Vabaduse väljakul Tallinnas.

Eestis on puudu siiski mõned komponendid, mis näisid Leedus kokkupõrgetele hoogu andvat. Me ei ole naaberriigi aktiivse hübriidrünnaku all nagu Leedu. Valgevene õhutatud pagulasvoog tõstab ühiskonna üldist ärevustaset ja loob soodsa pinnase provokatsioonideks. Mässuohtu aitab Eestis madalamal hoida ka politsei, mis saanud aprillis esimesed kogemused koroonaprotestijate ohjeldamisel ning ehk suudab õppida ka Leedu ametivendade äsjasest kogemusest.

Pildid: kuvatõmmised rünnakut käsitlenud Leedu väljaannetest Delfi.lt ja LRT. Fotode autoriõigused kuuluvad neile väljaannetele.