Propastopi raamatukogu: Peter Pomerantsev “See ei ole propaganda”

Peter Pomerantsevi raamat “See ei ole propaganda. Seiklused reaalsusevastases sõjas” annab rikkalike näidete abil ülevaate, millistesse vormidesse on maailmas arenenud infoga manipuleerimine.

Pomerantsev on tuntud ajakirjanik ja meediamõtleja, üks mõiste “faktijärgne” kasutusele toojatest, kellest on kirjutanud ka Propastop.  Pomerantsevi eelmine teos “Tõde pole olemas ja kõik on võimalik” keskendus Venemaale ja rääkis reaalsusega manipuleerimisest Idanaabri juures.

Ka raamat “See ei ole propaganda” ei saa mööda Venemaast. Juttu on loomulikult Peterburi kurikuulsast trollivabrikust, aga ka Pronksiöistest Eesti-vastastest inforünnakutest ning Ida-Ukraina sõjaga seotud propaganda- ja desinfokampaaniatest.

Kuid Pomerantsevi vaade on laiem kui Venemaa. Ettekujutuse, mil viisil info, meedia ja avaliku arvamustega saab suunata, saame erinevate režiimide ja võimurite näitel. Sama inforelva kasutavad Filipiinide karmi käega diktaatori Rodrigo Duterte, Süüria türann Assad, Hiina valitsus ning Mehhiko narkokartellid.

Infokampaaniad ei ole aga üksnes diktatuuride ja kurjategijate tööriistad. Raamatust saame lugeda ühiskondlike liikumiste eksportija, Serbia juurtega Srdja Popovići tegevusest, Brexiti kampaaniast Ühendkuningriigis, aga ka sealsest Strateegilise Dialoogi Instituudist SDI, mis püüab “vastukõnega” ümber veenda äärmuslasi.

Kergesti loetavate lühikeste peatükkide peategelasteks on reaalsed persoonid, kellega Pomerantsev on kohtunud. Inimesed nagu Filipiinide meediaväljaande Rappler juht Maria Ressa, Mehhiko meediaanalüütik Alberto Escorcia, SDI aktivist Rashad Ali, Süüria videoblogija Khaled Khatib jt muudavad iga juhtumi elavaks ning kergesti loetavaks.

Pomerantsevi vanemad lahkusid NSV Liidust, kui Peter oli väikelaps. Raamatut läbib nõukogude ajast pärit inimese tuttav hämmeldus informatsiooniga toimunud muudatuse üle. Kuidas on saanud juhtuda, et infovabaduse ideaal, mis külma sõja lõppedes tähendas demokraatiat, õiglust ja selgust, on mõnekümne aastaga muutunud niivõrd segaseks tegelikkuseks?

Raamat on ilmunud kirjastuse Tänapäev väljaandel 2019. aastal ja selle on eesti keelde tõlkinud Heija-Liis Ristikivi.

Peter Pomerantsevi foto: Jindřich Nosek (NoJin) /Wikipedia /CC