Nõukanostalgia toidab okupatsiooni eitamist

Eelmisel nädalal sai Eesti meedias tähelepanu mitu juhtumit, mille teemaks Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt II maailmasõja perioodil.

Teisipäeval, 20. juulil kirjutas Eesti Päevaleht Narva poliitiku, EKRE liikme Alla Delovaja üleskutsest tähistada “Narva vabastamise päeva,” mõeldes selle all linna hõivamist nõukogude vägede poolt 1944. aastal. Mitmepäevase ürituste sarja reklaam ei maini kordagi selle sündmusega alanud okupatsiooni ega linna maatasa teinud Punaarmee tegevust.

Neljapäeval, 22. juulil kirjutas Postimees Narva muuseumi kodulehest, kus oli kirjas lause “Eesti astus Nõukogude liitu”. Eerik-Niiles Krossi Facebooki postitusest alguse saanud teema jõudis kiiresti selleni, et ebaõnnestunult sõnastatud lause parandati. 

Samasse teemasse sobib Eesti Mälu instituudi tähelepanek, et Toompeal asuva monumendi venekeelne tekst väldib okupatsiooni nimetamist.

Kremli propagandameedia neist juhtumitest kinni haaranud ei ole, monitooringurobot Propamon on leidnud vaid ühe mainimise portaalis Regnum. Küll aga on okupatsiooni eitamine ja Eesti  NSV Liiduga liitumise esitamine vabatahtlikuna propagandameedia leitmotiiv, mida viimati võis kohata juulikuise suure propagandalainega seoses. 

Venemaal on seadusega määratud, et Nõukogude Liidu tegevust II maailmasõja perioodil tuleb nimetada vabastamiseks. Seega võib olla kindel, et eri ajalookäsitlustel rajanevaid “mälusõdu” võib meedias kohata ka tulevikus.

Propagandameedia idealiseerib nõukaaega 
Kremli propagandistide tendentsina saab välja tuua nõukanostalgia kinnistamise. Nõukogude perioodi vaadeldakse inimlikul tasandil ja väidetakse, et elu oli toona väga ilus ja külluslik. Nii on Sputnik Meedia, Kremli propaganda Eesti haru, teinud rea intervjuusid, kus näiteks Jaak Allik ja Märt Sults vastavaid mõttekäike väljendavad. (Propastop ei too otseviiteid Sputnikule, et vältida selle propagandaväljaande külastuste kasvu). Loe, miks Propastop peab sellist panustamist vaenulike propagandakanalite töösse lubamatuks. 

Selleski teemas oli eelmisel nädalal konkreetne juhtum, kui 23. juuli Delfi ärileht kirjutas EASi soomlastele suunatud nõuka-turismireklaamist.

Nõukanostalgia levitamine on mõnes mõttes ohtlikumgi sõnaselgest okupatsiooni eitamisest. Otseseid väiteid on lihtne märgata ja nendele vastata. Nostalgiat, olgu siis nõukaaegse eluolu kiitmise, muusika ihaluse, filmide, seriaalide või kasvõi CCCP-kirjaga pusade kujul, on palju raskem tähele panna. Ometi toetavad need pehme jõu vahendid  Eestile vaenulikke  narratiive vabastamisest ja vabatahtlikult liitumisest.

Loe lisaks:

Müüdimurdja: Eesti ei astunud Nõukogude liitu vabatahtlikult

Müüdimurdja: 1944. aastal Eestit ei vabastatud, vaid vallutati

Pildid: kuvatõmmised loos viidatud artiklitest.