Eesti faktikontrolli viis aastat

Faktikontroll on olnud Propastopi toimetusele alati südamelähedane teema. Oleme elanud kaasa Eesti erinevate faktikontrollialgatuste sündidele ja arengule, rääkinud vajadusest sõltumatu faktikontrolli järele ning kutsunud üles mitmeid organisatsioone seda oma meeskonnaga käivitama.

2016. aasta mais nägi ilmavalgust Propastopi valedetektor, mis jäi kahjuks ühekordseks ettevõtmiseks ning oli oma ajast ees. 2016. aasta septembris kutsusime esimest korda käivitama sõltumatut faktikontrolli mõne Eesti organisatsiooni juures. Tookord oli selleks Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskus, mille juht Jüri Luik oli Arvamusfestivalil öelnud välja, et sotsiaalse meedia uudistest on ära kadunud narratiiv „kus, miks ja millal“ ning Twitteris esitatud säutsud mõjutavad poliitikat ilma igasuguste alusteta. Kirjutasime siis: „Faktide kontrollimine ja valeväidete ümber lükkamine on kõige olulisem tegevus propaganda vastu tegutsemisel. Oleme juba varem teinud ettepaneku leida riiklik kummutaja, kes operatiivselt valeinfo ümber lükkaks.”

2017. aasta septembris käivitus Eesti Väitlusseltsi, Delfi ja Eesti Päevalehe koostöös rubriik Faktikontroll, mis analüüsis kuni kohalike omavalitsuste valimisteni poliitikute väiteid. See algatus jäi pärast valimiste toimumist mõneks aastaks soiku.

2018. sügisel käivitas ajaleht Postimees Ainar Ruusaare eestvedamisel rubriigi „Valedetektor“. Ka Postimehe Valedetektor jäi üsna lühikeseks ettevõtmiseks.

2019. aasta sügisel võttis Postimehe toimetuses teema uuesti üles Herman Kelomees, kelle eestvedamisel hakkas ilmuma Faktikontrolli rubriik, mis tegutses kuni 2020. aasta suveni, kui Kelomees Postimehest lahkus.

2020. aasta mais liitus Delfi toimetus valeinformatsiooni paljastamisele keskendunud rahvusvahelise algatusega Debunk. Sellest ettevõtmisest kasvas välja Delfi rubriik „Faktikontroll“, mis on tänaseks saanud ka Rahvusvahelise Faktikontrolli Võrgustiku (IFCN) liikmeks.

2021. aasta jaanuaris kirjutasime käivitunud sõltumatu faktikontrolli algatusest Klikisäästja, mille ellukutsujaks oli Postimehest lahkunud Herman Kelomees. Kahjuks jäi Levila toel käivitatud sõltumatu faktikontroll soiku sama aasta aprillis, mil Kelomees asus tööle Delfi toimetuses.

Faktikontrolliga on pisteliselt, hetkevajadusest lähtuvalt, tegelenud ka Eesti Teadusagentuuri ettevõtmine “Kust sa tead?”,  kriis.ee veebileht, väljaane “Objektiiv”, ajaleht “Õhtuleht”  ning meelelahutuslikul eesmärgil nii Postimehe Grupis ilmuv “Ypsilon”, kui ka satiiriväljaanne “Lugejakiri”.

Mitmel korral on faktikontroll saanud tõhusat tuge Eesti Väitlusseltsilt, mis on aidanud nii Postimeest, Delfit, kui ka ERRi.

2021. aastal käivitab Väitlusselts taas koostöös Delfiga kohalike omavalitsuste kampaaniaperioodiks poliitikute väljaütlemistele suunatud faktikontrolli projekti.

Nagu eelnevast näha, on faktikontroll pigem projekti või eestvedaja põhine ning lõppenud, kas finantseeringu kadumise või eestvedaja uute väljakutsetega. Kõiki aastate jooksul tegutsenud faktikontrolli algatusi tuleb tunnustada ning eraldi vajab kindlasti kiitust Delfi meeskonna pingutus rahvusvahelise faktikontrollijate võrgustiku liikmeks saamiseks.

Siiski ei ole kuhugi kadunud vajadus ka meediamajadest sõltumatu faktikontrolli järele, millest kirjutasime pikemalt ka näiteks 2017. aastal.

Foto: Allan LEONARD/Flickr/CC