12.07.2021
Eelmisel nädalal leidsid Venemaa meedias suurt vastukaja kaks Eestiga seotud teemat. Monitooringurobot Propamon, mis jälgib Eestiga seotud kajastusi, oli kahel päeval “punases”, püstitati ka viimase poolaasta rekord 57 Eesti mainimisega päevas.
Eesti konsuli välja saatmine
Üks uudistelaine puudutas Eesti konsulit Peterburis Mart Lättet, tema kinni pidamist FSB poolt ja Idanaabri juures soovimatuks isikuks kuulutamist. Koos Eesti-poolse vastusammuga – Venemaa diplomaadi välja saatmisega Eestist – jõudis teema meedias maksimumini 7. juulil.
Tegemist polnud siiski sündmusega, mis oleks tähelepanu äratanud oma propagandistliku kajastuse poolest. Juhtumi asjaolude kohta ei avaldatud Kremli meedias rohkem detaile ega vaatenurki kui Eesti ajakirjanduses.
“Eesti nõuab tagasi põliseid vene maid”
Palju värvikama vastukaja leidis EKRE juhtpoliitiku ja presidendikandidaadi Henn Põlluaasa kõne erakonna kongressil. Põlluaas rõhutas Tartu rahu järgsete piiride kehtivust ja nimetas olukorda Narva-tagustel aladel ja Petserimaal kuritegeliku okupatsiooni jätkumiseks.
Põlluaasa mõtted läitsid Kremli propagandameedias ridamisi emotsionaalsed pealkirju. “Eesti nõuab Venemaalt maade tagastamist!” “Eestil on ajud paigast – nõuavad midagi Venemaalt,” “Petserimaa okupatsioon!” Õli valasid tulle ka Venemaa föderatsiooninõukogu liikmed, kes juhtumit kommenteerima asusid. Juhtum, mis Eesti meedias ei pälvinud mingit tähelepanu, aeti Kremli propagandameedias uudiste, analüütikute arvamuste ja muude kommentaaridega kuumaks. Asi jõudis ka Rossija 24 teleuudistesse, mis on märk olulisest juhtumist.
Otseviited artiklitele leiab Propamoni lehelt, otsides vastava ajavahemiku kajastusi.
Kallutatud narratiivid
Lugudes saab esile tuua mitmeid faktivigu, millega kallutatud käsitlusele hoogu lisatakse. Põlluaasa nimetatakse Eesti parlamendi spiikriks ja tema seisukohti esitatakse mitmel puhul Eesti vabariigi ametliku seisukohana. Tegelikult on Põlluaas endine spiiker.
Ka vähendatakse Tartu rahu piiri ulatust, nimetades selleks viis-kuus kilomeetrit Narva jõest – tegelikult ulatus piir praegusest piirijoonest Narva juures vähemalt kümne kilomeetri võrra ida poole. Lisaks jäetakse mulje, et EKRE vaated (mida lugudes nimetatakse ultrafašistlikuks erakonnaks, mis vihkab venelasi) on iseloomulikud kogu Eestile.
Mitmes loos mainitakse allikatele viitamata 1990. aastatel toimunud juhtumit.”Eesti natsionalistlikud huligaanid” olevat mitmeid kordi viinud Eesti-Vene piiriposte oma asukohalt Tartu rahu piirijoonele, kust Venemaa patrioodid siis need tagasi liigutanud. Propastop ei ole leidnud allikaid, mis seda kuulujuttu kinnitaksid.
Kajastused pakuvad huvitavat sissevaadet Kremli propagandameedia argumentatsiooni. Õigust nõuda Tartu rahu järgset piiride kaotamist polevat, kuna Tartu rahuleping olla kaotanud kehtivuse seoses Eesti “vabatahtliku” liitumisega NSV Liiduga 1940. aastal. Tartu rahuleping olla juba algusest peale mittekehtiv, kuna Lenin polevat seda omal ajal õiguspäraselt ratifitseerinud. Lisaks kuuluvat Eesti alad 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahu järgi Venemaale, seega polevat Eestil territoriaalküsimustes üldse sõnaõigust.
Telesaates annab huvitava kommentaari Leningradi oblasti kuberner Vladimir Drozdenko, mis peegeldab ilmselt venemaalaste minapilti: juhtum demonstreerivat suure rahva ja väikese rahva erinevust. Suur rahvas, st venelased, on hea ja suuremeelne ega nõua naabritelt midagi. Seevastu väiklane väikerahvas on seda varmas tegema. Kahjuks ei jõudnud kuberner samas vaimus kommenteerida Krimmi hõivamist Venemaa poolt.
Tundub, et Põlluaasal ja Kremli meedial on välja kujunenud omalaadne viljakas partnerlussuhe, kus Tartu rahu piiride ennistamisest rääkiv Eesti poliitik annab Idanaabri meediale ainest propagandalugudeks ja saab vastu kajastusi. Viimati kogusid Põlluaasa väljaütlemised tähelepanu 2020. aasta novembris.
Okupatsiooni eitamine
Nn “Põlluaasa juhtumiga” seostub veel üks uudis sama nädala teisest poolest. Nimelt teatas Venemaa fond “Ajalooline mälu”, et on avaldanud esmakordselt originaalide skännid baaside lepingu dokumendist. Need dokumendid näitavat, et Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt 1940. aastal ei toimunud, vaid kõik olla toimunud seaduslikult. Viimast tõdemust kuulutasid mitmed pealkirjad ka Kremli propagandameedias.
Tõenäoliselt on vale väide, et need dokumendid avaldati esmakordselt. Igal juhul on Eesti riigiarhiivist pärit sama dokumendi skännid Vikipeedias avalikud juba 2007. aastast. Samuti ei ütle dokumendid Propastopi hinnangul midagi okupatsiooni kohta, vaid pigem kinnitavad ebaseaduslikku hõivamist. Küllap loodab Kremli meedia, et nende lugejad ei vaevu algdokumente uurima, vaid usuvad pimesi pealkirjade valet.
Müüdimurdja artiklit Eesti okupeerimise kohta saad lugeda siit.
Pildid: kuvatõmmised juhtumiga seotud artiklitest.