Propagandakuu juuni 2021

Juunis oli Eesti meedia propagandast ja infomanipulatsioonidest kirjutades suviselt tagasihoidlik. Suuremat tähelepanu sai küüditamise aastapäeva meenutamine ja sellega seonduv ning mitme tagasivaate kaudu oli teemana jätkuvalt „pildil“ ka COVID-19.

Delfis ilmus Igor Kalakauskase lugu küüditamise tähenduse mõistmisest Eesti venekeelsete elanike seas. Ta kirjutab: “Suuremas osas vene perekondadest, kui tegemist pole segaperekondadega, ei räägita küüditamisest sel lihtsal põhjusel, et nende perekonda see peaaegu ei puudutanud. Nõukogude ajal räägiti sellest poolenisti sosinal ning koolides ei õpetatud. Kogu nende perede ajalooline mälu, mis puudutab möödunud sajandi keskpaika, on täidetud Teise maailmasõja (ehk ka kaasaja Venemaale kohasemas sõnastuses Suure Isamaasõja) temaatikaga. Paljudele venelastele tundub küüditamine sõja-aastate hiigelkaotuste kõrval kuidagi vähetähtsa sündmusena. Paraku on see tõsi.”

Andrei Kuzitškin kirjutas Delfis kremlimeelsetest Facebooki gruppidest ning küüditamise aastapäeval seal toimunust. “Eriliselt hullasid Facebooki grupi „Tallintsõ” liikmed. Ühele adekvaatsele arvamusele Baltikumis 80 aasta eest aset leidnud tragöödia kohta tuli 10 ilkuvat või võidurõõmsat kommentaari. Küüditamise ohvrite mõnitamise ulatus ületas lihtsalt kõik piirid. Grupi administraator sekkus siiski sellesse moraalse värdjalikkuse paraadi ning kustutas paljud kommentaarid.”

Postimehes ilus juunis ülevaade, kuidas Venemaa käivitas Valgevene ajakirjaniku Raman Pratasevitš suhtes valeinfokampaania. Postimees kirjutab:” Lood sellest, et Pratasevitšil olid sidemed neonatsidega, ilmusid esialgu venekeelses meedias, kuid hakkasid seejärel levima kiiresti kümnetes teistes keeltes. Sotsiaalmeedias kerkisid esile fotod natsitervitust tegevatest ja SSi tunnuseid kandvatest meestest. Nendega püüti väita, et piltidel on Pratasevitš noorena.

Delfis ilmus mai lõpus video, mis selgitab, kuidas on Valgevene valge-puna-valge lipp kujunenud võimuvastaste meeleavaldajate sümboliks ning mida see tähendab.

Postimees avaldas juunis AfricaNewsi artikli, milles avati põhjuseid, miks lehvivad Mali meeleavaldustel Venemaa lipud. Ülevaates tsiteeritakse analüütikut, Ovigwe Eguegut, kelle hinnangul mõistavad malilased, et venelased ja prantslased rivaalitsevad regioonis. “Malilased näevad seda, tahavad sellest rivaliteedist kasu lõigata ja Venemaa sündmuste keerisesse tõmmata, et tagada Goïtale rahvusvaheline toetus, mida ta oma eesmärkide elluviimiseks nii hädasti vajab.”

Delfi külgedel ilmus juunis lugu sellest, kuidas Eesti kultuuriinimeste, ajakirjanike, välispoliitika analüütikute ja riigikogulaste e-postkastidesse saabub kord nädalas kiri Hiina suursaatkonnalt Tallinnas.
“Kui paljudele inimestele saatkond seda saadab, seda nad Eesti Päevalehele ei avaldanud. Teada on, et kirja saavad paljud Hiina-kriitilised inimesed. Esimene kiri ilmus mai alguses, pärast seda, kui hulk akadeemilise taustaga inimesi allkirjastasid pöördumise Eesti riigile, ajakirjandusele ja ülikoolidele, et võidelda Hiina mõju vastu. Avalikus kirjas palusid allakirjutanud Eestile asjakohast Hiina-poliitikat, mis aitaks mõjutustegevusega võidelda. Samuti sooviti, et ülikoolid oleksid Hiina-tsensuurist vabad.”

Riigikogu Toimetistes ilmunus juunis Ilmar Raagi ülevaade “COVID-19 kommunikatsioon kriisi­kommunikatsiooni peeglis”. Raag kirjutab: “COVID-19 pandeemia tähendas meile kindlasti kriisi, mille üheks märksõnaks oli segadus. 2020. aasta 12. märtsil välja kuulutatud eriolukord tõi nii mõnegi inimese meeltesse võrdluse teistegi kriisidega, mille seas kõrgub potentsiaalse ohuna alati ka sõda. Retooriline küsimus kõlas: kui meil on tervishoiukriisi puhul jalad sel moel nõtkuma löönud, siis kuidas me ühiskonnana tuleksime toime sõjaga?”

Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson tutvustas Vikerraadio päevakommentaaris “sõbralikku nügimist”. Ta ütleb, et nügimise eesmärk on enamasti õilis: panna inimene toimima ühiskonna laiemates huvides, aidata tal käituda seaduskuulekamalt, tarbida säästlikumalt, hoida kokku tervishoiukulutusi, muuta ühiskonda turvalisemaks. “Üldjuhul on kodanikud ka nügimisega rahul, sest enamik selle alternatiive on inimese jaoks ebamugavamadki. Näiteks käsud-keelud, maksud-toetused, mille hulka ka alkoholimüügi ajapiirang või alkoholiaktsiis kuuluvad.”

ERR kirjutas juunis sellest, et Facebook kavatseb kaotada poliitikutele mõeldud erandi, mis lubab neil postitada eksitavaks või solvavaks peetavat sisu, ning kohtleb neid edaspidi samade standardite kohaselt nagu teisigi kasutajaid.

Foto:ekraanitõmmis veebilehelt