Venemaa kaasmaalaste nõukogu igatseb noort verd

Juuni keskel Tallinnas toimunud Venemaa kaasmaalaste koordinatsioonikogu konverents, millel peeti kõnesid, valiti uus juhtkond ning määratleti mitu olulist tegevusvaldkonda, sai Sergei Tšaulini karmi kriitika osaliseks.

Tšaulin, kes ise kuulub organisatsiooni“ Venemaa kaasmaalased Euroopas“ juhatusse, küsis, miks ükski kohal olnud inimestest pole osalenud ühelgi tema korraldatud piketil, millega avaldati toetus Sergei Seredenkole.

Samuti oli Tšaulin kriitiline Venemaa Kaasmaalaste Nõukogu Eestis tegevuse osas, öeldes, et selle näol on tegemist üle 60-aastaste kogunemisega. „Nad ei tee midagi uut ja ei muuda midagi. Seal ei ole piisavalt noori inimesi, ega nende entusiasmi. Nad vajavad uut verd, nad vajavad noori inimesi, keda on vaja koolitada, kuid me kahjuks ei tee seda.“

Noorte puudumise üle kurtis ka üks kohal olnud delegaat Gennadi Suhhov, kelle sõnul on noorte puudumine kaasmaalaste liikumise üks suurimaid probleeme. Puudub põlvkonnavahetus ning seda ei tule ilma täiendavate rahaliste vahenditeta. „Keegi ei tööta nüüdsel ajal tasuta ja selleks ei ole rahalist toetust. Fakt, et me teeme tulevikuks plaane pole halb, aga olukord on jätkuvalt taunitav.“

Noorte puudumise kohta on hiljuti sõna võtnud Venemaa asevälisminister Andrei Rudenko, kes ütles, et on vaja tegeleda noorte koordinatsioonikogude ja diasporaa teiste noortestruktuuride loomisega.

Venemaa huvist kaasata noori kirjutas ka 2021. aasta aastaraamatus Kaitsepolitseiamet: „Kremli  aktivistid Eestis küll räägivad palju noorte kaasamise tähtsusest, kuid ei ole tegelikult huvitatud nende  pealekasvust. Noored aktivistid seaksid ohtu nende sissetulekud, näilise positsiooni kogukonnas ja mõjutaksid töist suhet Venemaa saatkonnaga. Küll aga soositakse oma lähedaste kaasamist Venemaa Föderatsiooniga seotud üritustesse. Põlvkondade vahetust soodustatakse vaid  perekondlikus liinis: vanemate rolli on üle võtmas Öise Vahtkonna endiste aktivistide lapsed.

Tööd  noortega  tehakse peamiselt kahel põhjusel: see on Kremli lõhestuspoliitika prioriteet, mille  täitmist nõutakse Vene esindustelt välisriikides; teema olulisuse tõttu rahastatakse noorteprojekte    eelisjärjekorras, mis organisaatoritele tähendab tihti küll  väikest, aga stabiilset sissetulekut.“

Kas ja millisel kujul hakkavad kremlimeelsed aktivistid Rossotrudnitšestvo fondi toel Eestis venekeelsete noortega tegelema näitab aeg.

Foto: väljavõte Kaitsepolitsei aastaraamatust