Ühe kaaperdamise lugu: kuidas maandus diktaator

Intsident Iiri lennufirma Ryanair lennuga Ateena-Vilnius üllatas kommunikatsiooni vaatenurgast oma ootamatute lahendustega. Lääne kiire reaktsioon, Venemaa eestkostja roll ning juhtunu osas märgatav polariseerumine Venemaal.

Võib väita, et Valgevene eestkõnelejaks kujunes Venemaa ametlik propaganda. See pole ka ootamatu, sest Venemaa on sisuliselt ainuke Valgevene liitlane. Loomulikult, lähtudes enda huvidest.

Vaadates erinevate osapoolte kommunikatsiooni lennuki intsidenti kohta, saab välja tuua kolm põhilist narratiivi.

Esimene silma hakanud narratiiv oli „Kõik teevad seda”. Kohe pärast juhtumit hakkas Kremli propaganda levitama sõnumit, et „Venemaa ametiisikud on Lääne reaktsioonist šokeeritud“, mille põhjuseks toodi Lääne kriitika puudumine eelnevate analoogsete juhtumite puhul.
Näiteks 2013.a. toimunud Boliivia presidendi lennuki ootamatu maandumine Viinis, Valgevene lennuki maanduma sundimine Ukrainas jne.

Teine sõnum lähtus konkreetselt Lääne riikide kommunikatsioonist. Kreml oli häiritud Lääne kiirest ja otsekohesest reaktsioonist juhtumile. See mängiti välja kui Lääne planeeritud aktsioon.

Kolmas narratiiv läks käiku teisel päeval pärast juhtumit, kui hakati avaldama kinnipeetud isikuga seotud detaile: Pratasevitš on kõige raevukam massirahutustele ässitaja, kes sõdis Ukraina rahvuslaste Azovi pataljonis ja omab tundliku informatsiooni välisriikide infooperatsioonidest.

Ka Valgevene enda kommunikatsioon hakkas arenema alles päeva pärast intsidenti ja seda minimaalses mahus, allikateks sõjaväelased.

Ei saa väita, et Venemaa propaganda oleks neil päevil üles näidanud üksmeelset solidaarsust Valgevene liidriga. Kummalisel kombel elas Venemaa meedia kõige räigem propagandashow „60 minutit” üle mitu propaganda metamorfoosi: saates seati pilkealuseks väljamõeldis Hamasi väidetavast pommiohtu sisaldanud e-mailist, Lukašenko kavalast manipuleerimisoskusest ja ebasiirast truudusest Venemaale. Saatejuhid näitasid mitu korda, et Venemaa distantseerub hinnangute andmisest Valgevene liidrile.

Nädala lõpus lisandus, aga eelnevatele veel üks populistlik narratiiv: Euroopa lennukeelust kannatavad enim tavalised inimesed ning riikidest on kaotada kõige rohkem Balti riikidel.

Eesti venekeelne meedia pööras juhtunule samuti suurt tähelepanu. Raadio 4 eetris arutati sündmusega seotud infolahingute üle, ETV+ hommikusaadetes olid otselülitused välismaa ekspertidega ning venekeelne Postimees lahkas sündmusega seotud kommunikatsiooni „äpardusi”, tuues välja kõige karjuvamad möödapanekud Valgevene propagandas: Pratasevitši video „heast tervisest”, Hamasi luul ja pommiähvarduse e-maili ajastus, teiste riikide lennujaamade väidetav keeldumine lennuki vastuvõtust jne.

Kokkuvõttes võib öelda, et lennuki intsidendi propagandistlik pool oli järjekordselt justkui õpikust võetud. Tuttavad ja läbiproovitud narratiivid: “vaadake, mis te ise teete”, “pätid saadakse kätte meetodeid valimata”, “vastumeetmetest kannatavad inimesed” ja “meid ei huvita teie reaktsioon”.