Tšehhi sündmused varjutasid vene meedias Pronksiöö

Propastop on igal aastal, aprilli lõpus ja mai alguses, tähelepanelikult jälginud Venemaa propagandakanalites ilmunud lugusid, mis seotud nii Pronksiöö kui ka eesseisva 9.mai teemadega.

2021. aasta erineb eelmistest. Oleme juba kirjutanud Eesti suunas kasvanud tähelepanust ja kajastuste arvust Venemaa meediakanalites. See aktiivsus pole seotud mitte ainult vohava koroonapandeemiaga, vaid ka teravnenud rahvusvahelise olukorraga, mille on tinginud „klassikaline” Ida ja Lääne vastasseis.

Viimasel nädalal on naaberriigi propagandameedia valinud mitmed Eestiga seotud teemad, mida serveeriti terava nurga all, kusjuures Pronksiöö aastapäev oli üks leebemaid ja ettearvatavamaid, mida proovisid suureks mängida peamiselt Eestiga seotud propagandakanalid Baltnews ja Sputnik Meedia.

Reaktsioon Tšehhi juhtumile
Millega seletada Venemaa propaganda leebust Pronksiöö meenutamise suhtes? Kindlasti on üheks põhjuseks nn „Tšehhi-Venemaa kriis“. Kremli reaktsioon VF saatkonna töötaja väljasaatmisele oli massiivne. Peegelreaktsioonina saadeti välja ka Eesti diplomaat ning teisipäeval näitas Propamon selliste uudiste arvuks 39.

23. aprillil allkirjastas Venemaa president dekreedi, millega pandi valitsusele ülesanne asuda koostama ebasõbralike riikide nimekirja. 28. aprillil ka välisminister Lavrov sellise nimekirja koostamisest teada andis.

Sellele reageerisid kohe Venemaa meediaväljaanded, kes hakkasid spekuleerima riikidest, mis sinna nimekirja kuuluma peaksid. Mitmes väljaandes on arvatud, et sinna peaksid kuuluma USA, Tšehhi, Poola, Läti, Leedu ja Eesti ning võib-olla ka Kanada, Ühendkuningriik ja Austraalia.

Kuigi suurem osa meediast hakkas nimekirjast rääkima alles kolmapäeval, tegi sel teemal telekanali Rossia1 saade „60 minutit” otsa lahti juba esmaspäeval.

Samale reale saab paigutada ka reedest pärit uudise sellest, et Venemaa soome-ugri rahvuste assotsiatsioon otsustas lõpetada koostöö Fenno-Ugria Asutusega ning mitte osaleda sel suvel Tartus toimuval soome-ugri rahvuste kongressil. Balti riikide suhtes vaenulikke materjale avaldav RuBaltic serveeris seda otsust kui Eesti “erilise suhte” lõppu Putiniga.

Pronksoöö vari
Aprilli lõpus ei saa Venemaa meedia kuidagi mööda Pronksiöö temaatikast. Sel aastal oli üheks põhiliseks fookuseks Ganini juhtum.

Suurema hulga materjalidega Pronksiöö teemal tulid välja Baltnews ja jaanuaris tegevuse taastanud Sputnik Meedia. Esimene kirjutas kahest mälestusaktsioonist – Tõnismäel toimunud üritusest „Mälestuse küünal” ja aktsioonist Ganini tapmiskohas.

Sputnik Meedia avaldas intervjuu Venemaa propagandapublitsitsi Armen Gasparjaniga, kes väitis, et Pronksiöö panid aluse russofoobia bakhanaalile. Samuti avaldas kanal intervjuud endiste „Öise vahtkonna” liidrite Dmitri Linteri, Aleksandr Korobovi ja Maksim Revaga ning ilmus ka pikk lugu sündmuste kronoloogiaga, millele lisatud üsna kallutatud kommentaarid.

Lisaks sai Pronksiöö kajastatud Venemaa meedias üsna omapärase nurga alt. Nimelt avaldas Regnum „Stolitsa” peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgini Facebooki postituse, kus Tšaplõgin võrdleb Toompeal toimunud meeleavaldusi ja valitsuse reaktsiooni nendele 2007. aastal toimunuga. „Täna avaldavad Toompeal, parlamendi juures, meelt eestlased ja peaminister Kaja Kallas saadab politseikoerad ja eriüksuse kaasmaalasi hirmutama. Stsenaarium on sama – dialoogi asemel on  jõudemonstratsioon”.

9.mai
Kuigi 9. mai on juba üsna lähedal, ei ole veel täpselt teada selle tähistamise ulatus. Küll aga on juba asunud ettevalmistusi tegema Venemaa saatkond Tallinnas, mis on alustanud näiteks Juminda poolsaarel asuva memoriaali heakorratöödega.

9. mai võimalikest arengutest kirjutame mõnes järgmises postituses.

Foto: ekraanitõmmis saatest “60 minutit”