Millised Ukraina-plaanid on Putini peas?

Venemaa ja Ukraina suhted on alates 2021. aasta algusest taaskord halvenenud. Vastasseis on  väldanud vähemalt Krimmi hõivamisest ja Donbassi sõjast alates, kuid  paaril viimasel aastal pole konflikt eriti süvenenud. Nüüd on aga pinged jälle kasvuteel.

Ühe ajendina võib näha Ukraina samme. Näiteks keelustati veebruaris Venemaa propagandakanalite ülekanne, kärbitud on Kremli-meelsete oligarhide tiibu ning arendatud koostööd NATOga. Ukrainat julgustavad tema liitlase Venemaa-poliitikas toimunud muutused, olgu selle näiteks kasvõi Putini nimetamine tapjaks USA vastse presidendi Joe Bideni poolt.

Venemaa panus olukorra eskaleerimisse on olnud eelkõige sõjaline. Kasvanud on rünnakud Ida-Ukrainas, näiteks 26. märtsil langes seal neli Ukraina sõjaväelast, mis on suurima hukkunute arvuga päev mitme aasta kohta. Alates aprillist on tulnud ridamisi teateid Venemaa vägede koondumisest Ukraina piiridel ja Krimmis. Mustale merele on jõudnud rohkem Vene sõjalaevu, sealhulgas dessantaluseid.

Nüüd püütaksegi Läänes aru saada, kas Putinil on tõesti plaan taas sõda alustada?

Propastop vaatab, mida Kreml on ette võtnud propagandarindel. Loetleme üles narratiivid, mida Venemaa vastasseisus levitab ja püüame nende põhjal järeldada, mis on Kremli plaan.

“NATO kasvatab agressiivsust”
Venemaa meedias esitatakse toimuvat eelkõige vaatenurgast, et pingete eskaleerimise taga on NATO ehk USA. Võimendatakse uudiseid luurelendude hoogustumisest, sõjalennukite arvu kasvust “Venemaa piiridel”. Suurt rõhku pannakse USA vägede suurenemisest Euroopas, mis siis, et lisanduvate sõdurite arv on vaid 500.
Samas ringleb võrdpilt Venemaast kui vaenlastest ümberpiiratud kindlusest idanaabri meedias juba aastaid ning erilisi uusi arenguid selle juures hetkel näha ei ole.

“Ukraina valmistub rünnakuks”
Kui Lääne meedias levivad pildid Venemaa sõjatehnika koondumisest, siis Kremli meedia püüab sarnast muljet luua Ukraina kohta. Jagatakse uudiseid Ukraina sõjatehnika liikumisest, vahel mainitakse sama ka Moldova kohta, kellel samuti oma separatistlik piirkond Transnistria

“Ukraina on nõrk”
Kremli meedias võib kohata ka veel ühte klassikalist sõjanarratiivi, mis näitab vastaseid võitlustahtetutena. Selle näiteks võib tuua propagandaloo, mis teatab Ukraina armees toimuvatest deserteerimistest.

“Ukraina paneb toime (sõja)kuritegusid”
Donbassi sõja algusaja üks nähtavamaid propagandasõnumeid oli Ukraina võitlejate kujutamine ebainimlike “fašistidena”, kelle vastu astumine on moraalselt õigustatud. Näiteks levis toona ristilöödud lapse propagandameem, millel tõelisusega palju pistmist polnud.
Selle suundumuse värskeks näiteks võib tuua hiljutise juhtumi, kus Kremli meedia väitel hukkus separatistide territooriumil Ukraina droonirünnakus laps. Väited on ümber lükatud Ukraina saidi StopFake poolt.

Kas uudiste arvukus on kasvanud?
Reeglina annab propagandalugude arvukuse kasv tunnistust rünnakuplaanidest. Ehkki Propastopil pole otsest võrdlusalust, jääb Venemaa meediat jälgides mulje, et Ukrainaga seonduvate propagandanarratiive esitavate uudiste arv on küll kasvanud, kuid mõõdukalt. Otsest sõjahüsteeriat paista ei ole ja lood Ukrainast ei domineeri. Välispoliitilise esiuudise koha hõivab praegu  pigem Tšehhi vabariigiga lahvatanud konflikt ja diplomaatiline skandaal.

Järeldus
Sõjaka autoritaarse riigi juhtide kavatsuste ennustamine on tänamatu tegevus, samuti võib hinnangu uppi lüüa mõni ootamatu tegur, sündmus või provokatsioon. Siiski järeldab Propastop Kremli propagandasõnumite suhtelise leiguse pealt, et Putinil pole vähemalt hetkel kavatsust Ukrainat rünnata. Pigem on toimuv Venemaa seljataguse kindlustamine ja erinevate tulevikustsenaariumite jaoks valmistumine.

Loe lisaks:
Mägi-Karabahhi 2020. aasta sõja propagandanarratiivide ülevaade.

Pildid:
Ajuskaneering: Florey Instituut / Flickr /CC
Kuvatõmmised postituses viidatud artiklitest.