Eesti kajastamine Venemaa meedias on kasvutrendis

Suuremates Venemaa meediakanalites Eesti kajastamist mõõtev Propamon on aasta alguses alates näidanud üha kasvavat mainimiste hulka.

Monitooringutööriist on hakanud üha sagedamini näitama, kas oranži või tumeoranži „propagandafoori tuld“, mis tähendab, et päevaseid kajastusi on esimesel juhul rohkem kui kümme ja teisel juhul rohkem kui kakskümmend.

Eelmise aasta viimastel kuudel oli keskmine päevaste kajastuste arv alla kümne ning tähelepanuväärsemad teemad said kajastusi vahemikus 10-20. Veebruarist alates on kasvanud keskmine päevane kajastuste arv üle kümne ning märtsist alates on see juba pigem 15 ja rohkem.

Viimasest kahest kuust hakkab silma ka üldise fooni tõus. Kui eelnevatel kuudel tekitas suuremate kajastustega „tipu“ mõni konkreetne skandaalne teema, millega Eestit rünnata, nagu näiteks territoriaalsed nõudmised Venemaale, Tihhanovskaja vistiit, Venemaale uute sanktsioonide kehtestamise plaan, Borelli Venemaa visiidi kriitika või ka Toomi ja Kõlvarti osalemine Venemaa meedias, siis viimased kaks kuud on möödunud ilma selliste suuremate teemadeta.

Ühe osa foonist täidab regulaarselt Eestiga seotud koroonateemad, mis raporteerivad surmadest, uutest piirangutest, raisku läinud vaktsiinidoosidest jne. Muus osas tekitavad suurenenud fooni igapäevased, ühe-kahe kajastusega teemad. Viimasest nädalast on mainimist saanud näiteks eluaegse vangi vabastamine, kulleri varastatud pakid, Isamaa saadiku kaugtöö videoklipp või ühiselamu hinnatõus Tartus.

Võrdluses eelmise aastaga on perioodil veebruar kuni aprilli keskpaik olnud 30% rohkem kajastusi. 2020. aastal oli sel perioodil 679 kajastust. Sel aastal on see number 885. 2020. aasta alguse suurenenud kajastuste hulga tekitas Venemaa reaktsioon Sputnik Eesti sulgemisele.

Eestile suunatud tähelepanu kasvu tagamaid on hetkel veel vara hinnata, kuid kindlasti vajab see pikemat analüüsi ja monitoorimist. Praktika on näidanud, et selline huvi kasv ei teki iseenesest ning toob reeglina kaasa probleeme.