Propagandakuu märts

Eesti meedias oli viimase kuu jooksul palju juttu Eesti poliitikute esinemisest Venemaa meedias, koroonaviirusega seotud vandenõuteooriatest ning tähelepanu said ka kaks magistritööd.

Märtsi alguses kirjutas ERRi portaalis venekeelsete elanike meediatarbimisele keskenduvast uuringust Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor Ragne-Kõuts Klemm. Ta kirjutab: “Usaldus eesti meedia vastu on inimeste endi sõnul kasvanud. Aga nii nagu eestlaste puhul, otsib ka arvestatav osa venekeelsetest meediatarbijatest nii oluliste ihulähedaste teemade korral infot paljudest erinevatest allikatest. Eriti siis, kui info ei ole piisavalt põhjalik ega anna suuniseid igapäevaseks toimimiseks.

Näiteks sellest, kas Tallinna lasteaiad lähevad kinni või mitte, ei teavita Venemaa meedia, vaid kõige kiirema ja aktuaalsema teabe leiab linna haridusameti või haridus- ja teadusministeeriumi lehelt.”

Oleg Samorodni kirjutas Delfis ilmuvas Venemaa meedia päeviku märtsi ülevaates, et aasta algul astusid kaks riiki korraga samme piiramaks oluliselt Vene propaganda levikut. Ukrainas kehtestas president Volodõmõr Zelenskõi riikliku kaitse- ning julgeolekunõukogu soovitusel sanktsioonid kolme ametlikult Ukraina telekanali vastu. Peaaegu samaaegselt lõpetati sisuliselt kõikide Vene telekanalite edastamine Lätis. Nende kanalite levitajaks Lätis on meediaholding Baltijas mediju alianse. Just sama ettevõte levitab Vene kanaleid ka Eestis.

Maaleht kirjutas märtsis RT plaanis käivitada Saksamaal telejaam.”Siiani ainult internetikanalina tegutsenud saksakeelne RT De tahab laialt levivaks, normaalseks telesaatjaks saada ja Saksamaal kanda kinnitada. Jaanuari lõpus teatas Vene saatkond Berliinis, et riiklik vene meedia ehitab veel sel aastal meediavõrgustiku „valmis RT De telesaatjaks ja esimene otsesaade läheb Berliinis eetrisse detsembris“.

Märtsis avaldas mitmes väljaandes oma magistritööst ülevaate Kadri Paas. ERRi portaalis avas Paas töö olulisemaid aspekte, sh näiteks infosõda. Paas küsib, miks on vaenulikud inforünnakud ohtlikud ja miks peaksime muretsema vaenuliku mõjutustegevuse pärast ning vastab: “Neile küsimustele on rohkem kui üks vastus. Esmalt olgu öeldud, et üleöö, üksikute ja süsteemitute rünnakute tõttu ei muutu midagi. Seepärast ei olegi professionaalne mõjutustegevus kunagi projekti- ega kampaaniapõhine, vaid paindlik, kestev ja loominguline, kindlasti järjepidev. Ja järjepidevus ei tähenda kuut kuud, vaid kuut või kuutkümmet aastat.

Hiina mõjutustegevuse ajaskaala lähtubki pigem aastakümnetest ja- sadadest, mitte kuudest või üksikutest aastatest. Nõukogude Liidu ja nüüdse Vene Föderatsiooni piiriülene mõjutustegevus on eri suundades kestnud aastakümneid.”

Vandenõuteooriad, tühistamiskultuur ja MMS
ERR avaldas sarjas “Harri Tiido taustajutud” loo vandenõuteooriatest, milles ta kirjutab: “Üks sellelaadsete vaadete taustategija on inimese vaimse kaitse mehhanism. Kui tuntakse, et asi väljub kontrolli alt, siis on kasulik näha selle taga kedagi, kes taolist kontrollimatut olukorda enese huvides tekitab ja/või kontrollib. Lisamõjur võib olla seotud ka inimese identiteediga – soovitakse olla osa mingist rühmast, kellega ollakse samameelne. Rühmakuuluvus omakorda viib “meie – mitte-meie” vastandumiseni. Järelikult võib vandenõuteooriasse uskujaid olla rohkem polariseerunud ühiskondades.”

Vikerraadio kommentaaris kirjutas Raul Rebane infost ja selle kontrollimisest. “Kui su ema sulle ütleb, et sa oled ilus, siis maksab seda infot kontrollida!” See juba klassikaks saanud lause suunab inimesi infot kontrollima ja mitte uskuma kõike, mida sulle räägitakse. “See pole minu asi, las ajakirjanikud kontrollivad. Nad ju saavad selle eest palka,” võib öelda. Jumala õige, ainult viimastel kümnenditel on olukord erinev. Mis siis on muutunud?

Eelkõige on muutunud see, et sotsiaalmeedia ilmumisega on maailm läinud individuaalsete arvamuste tööstusliku tootmise etappi. Infoturule ilmub igas tunnis miljoneid isiklikke arvamusi ja neil puudub traditsioonilisele meediale iseloomulik usaldusväärsuse kontroll. Vaadake kasvõi Facebooki infomahtu.”

Delfi faktikontrolli toimetus avaldas märtsis pikema ülevaate Eesti bussiootepaviljonidesse ilmunud MMSi reklaamikampaania tagamaadedest. “Mürgise ja müügiks keelatud MMS-i propageerimise kampaania jõudis Eesti tänavatele kaugelt Ladina-Ameerikast. “Imeravimi” kampaaniat saadab surmade jada, mille tõttu on algatatud kriminaaluurimised USA-s ja Argentinas.”

Märtsi keskpaigas oli ERRi portaalis jälle teemaks tühistamiskultuur ning sõna sai Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel, kelle sõnul on kahte liiki tühistamist, üks on oma sisult lihtsam, kus antakse märku, et inimene on eksinud ja palutakse, et ta enam nii ei teeks. “Teine on aga märksa agressiivsem, kus mõne normi vastu eksinud inimest üritatakse ühiskonnast välja tõrjuda.”

ERR avaldas märtsis järjekordse ülevaate ühest magistritööst. Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria vilistlane Kristiina Peterson tuvastas oma magistritöös koroonakriisi meediakajastuse esimeses etapis levinud pandeemia kujutamisviisid: halvustamine ja ohvristamine, õppimine ja hoiatamine ning huumor.

“Mõistagi on viirus oma bioloogiline nähtus, ent viirusepuhang ei jää ainult bioloogia ega meditsiini piiridesse, vaid kandub edasi ka ühiskondlikku ellu ja kultuuri. Sellistel puhkudel peavad eri valdkondade spetsialistid viirusega seotud teabevälja eri osi proportsioonis hoidma. Ühelt poolt peavad nad näitama haiguse tõsidust, teisalt aga vähendama hirmu ja stigmasid ning takistama valeinfo levikut, et puhang võimalikult efektiivselt seljatada.” Petersoni lõputöö allikaiks olid Postimehe ja Eesti Päevalehe ning Objektiivi arvamuslood ja juhtkirjad.

Reklaamimudeli muutumine
Raadio2 tehnoloogiakommentaaris rääkis Kristjan Port reklaamimulli lõhkemise võimalikkusest. Port ütles, et suurtes IT-ettevõttetes nagu IBM-is ja Google’is töötanud ning viimati Harvardi ülikooli ja Massachusettsi Tehnoloogia instituudi koostöös tehisintellekti eetika ja valitsemise initsiatiivi juhtinud Tim Hwang avaldas reklaamimulli lõhkemise riskist raamatu ähvardavast tähelepanu müügi kriisist. “Ta näeb viimase aja arengutes palju ühist 2008. aastal maailma tabanud kinnisvaralaenude mulli lõhkemisele järgnenud kriisiga. Raamatupikkuse argumendi võib kokku võtta kirjatööd reklaamiva lausega “reklaam ja kellapomm interneti südames”.

Märtsis teatas Google, et et plaanib järgmisel aastal lõpetada selliste veebitehnoloogiate kasutamise, mis identifitseerivad kasutajaid unikaalselt, kui nad erinevatel veebilehtedel käivad. ERR toob uudises välja, et Google plaanib edaspidi kasutada uusi tehnoloogiaid, mida kutsutakse “privaatsuse liivakastiks” (privacy sandbox). Neid kasutades analüüsitakse kasutajarühmade internetiharjumusi, võimaldades reklaamifirmadel sihtida koondatud kasutajarühmi, kellel on sarnased huvid.

Deep Nostalgia
Postimehe foto- ja videotoimetuse juht Erik Prozes kirjutas märtsis katsest vanu fotosid elustava rakendusega Deep Nostalgia, kuhu ta võttis alusmaterjaliks oma vanavanaisa portree. Prozes kirjutab: “Ta ärkas ellu, uudistades terava pilguga tänapäevast maailma. Pööras pead, vaatas mulle otsa ja naeratas. Vanavanaisa «elustumine» mõjus isikliku kogemusena, pannes mind ühtaegu vaimustuma, kuid ka õõvastuma. Ma ei ole temaga kunagi kohtunud. Olen vaid lugenud tema päevikuid ja perekonnale saadetud kahetsevaid kirju.

Vanavanaisa fotoportreest paari hiireklikiga valminud video jahmatas. See pole ju päris, aga mõjub pagana realistlikult! Korraks tundsin end metsiku suguharu liikmena, kes näeb esimest korda fotot ja tahab seal kujutatud inimest kõnetada.”

Seredenko kinnipidamine
Märtsi lõpus sai teatavaks, et kaitsepolitsei pidas kuu alguses kinni Sergei Seredenko, keda erakonnakaaslased Eestimaa Ühendatud Vasakparteist (EÜVP) nimetavad õiguste kaitsjaks ning kes viimasel ajal töötas majahoidjana ja kes sattus trellide taha süüdistatuna riigivastases tegevuses. Seredenko on Propastopi lugejatele tuttav persoon.

Seredenko kinnipidamise kohta avaldas pikema loo ka ERR, andes sõna Seredenko lähematele kaasvõitlejate Rusakovile, Zarenkovile ja Blintsovale.

Foto:ekraanitõmmised väljaannetest