22.03.2021
Eesti poliitikute Yana Toomi ja Mihhail Kõlvarti osalemine Venemaa võimudele kuuluva telekanali Rossija 1 saates “60 minutit” tõi kaasa elava diskussiooni Eesti meedias. Juhtum on sobivaks ajendiks, et välja tuua kolm peamist põhjust, miks selline kanalivalik on taunitav mitte üksnes nimetatud Keskerakonna poliitikutele, vaid üldse kõigile Eesti avaliku elu tegelastele. Meenutame ka teisi sarnaseid juhtumeid läbi lähiajaloo.
Osaleja satub alati Eestit kahjustavasse konteksti
Kremli televisioon ei ole ajakirjandus, mis tegutseb tasakaalukalt ja kus antakse ruumi erinevatele vaatenurkadele. Tegemist on propagandameedia, mille eesmärgiks on Kremlile sobivate narratiivide loomine ja kinnistamine. Eesti suhtes on sellisel meedial vaenulik hoiak, mis lähtub ette antud jutupunktidest.
Eestist ja Baltimaadest pärinevad saatekülalised või intervjueeritavad asetatakse nendes propagandakanalites kindlatesse rollidesse ja nende ülesastumised on mõeldud toetama kindlaid propagandanarratiive. Rääkija ei saa ise suunata ega kontrollida, mis konteksti tema mõtteid asetatakse.
Isegi kui Kremli propagandasaates osalejal on salaplaan edasi anda mõistlikke ja Eestile soodsaid mõtteid, jääb see tema naiivseks illusiooniks. Propastop ei ole kohanud veel juhtumit, kus mõnelgi osalejal oleks õnnestunud Idanaabri propagandiste alt tõmmata ja esitada Eestile kasulikku narratiivi. Paremal juhul suudetakse säilitada Eesti suhtes neutraalsus, toetades Kremli muid eesmärke.
Käesolevas juhtumis võib näitena tuua Toomi ja Kõlvarti arvamused vaktsiinidest. Mida iganes nad tahtsid vaktsiinide kohta väljendada, Kremli meedias võimendati väljaütlemisi kui Eesti otsest toetust vaktsiinile Sputnik V. (Venemaa meedia ülevaated leiab monitooringuroboti Propamon lehelt vastava päeva lugusid või märksõnu otsides).
Osalemine kasvatab propagandameedia usaldusväärsust
Kui tuntud Eesti inimesed astuvad üles Kremli propagandakanalites, annab see Eestis elavatele vaatajatele signaali, et need kanalid on võrdväärsed ajakirjanduslikult sõltumatute venekeelsete kanalitega. Tavavaataja ei suuda järge pidada, kas kanal on just Kremli mõjutusvahend või mitte. Kui seal astuvad üles inimesed, keda nad usaldavad, laieneb usaldusväärsuse mulje ka kanalile endale.
Pikas plaanis teeb see Eestile suurt kahju. Näiteks Eesti venekeelsete elanike suur huvi Sputnik V suhtes ja tõrksus muude vaktsiinide vastu on otseselt seotud Kremli propagandakanalite vaadatavusega.
Osalemine lõhestab Eestit
Esinemistega Kremli televisioonis kaasneb alati süüdistamine, vaidlus ja arvamuste polariseerumine Eesti meedias. Selline tähelepanu kasv teenib tõenäoliselt poliitiku huve, kasvatades tema tuntust. Eestile laiemalt on inimeste kahte leeri ajamine aga kahjulik. Ka ei tule Eesti inforuumile kuidagi kasuks tähelepanu ja huvi, mis kohalike ülesastujate toel Kremli propagandakanalitele osaks langeb.
Kokkuvõttes peab Propastop kõigi Eesti inimeste vabatahtlikku esinemist Kremli propagandakanalites Eestile kahjulikuks ja taunib neid tulevikus alati – olgu siis esineja enda kavatsused ja tagamõtted ükskõik kui õilsad.
Loe lisaks:
Link kõnealusele Rossija telekanali saatele 15. märtsil 2021: Yana Toomi ja Mihhali Kõlvarti saatelõik ja Postimehe kokkuvõte räägitust.
Esinemist taunivad lood Eesti Päevalehes Lauri Hussarilt ja Andrei Kuzitškinilt.
Yana Toomi vastuartikkel Eesti Päevalehes, kus ta põhjendab oma osalemist.
Sarnaseid juhtumeid Propastopi arhiivist:
Mart Helme andis intervjuu propagandakanalile 2019. aastal ja sai selle eest kriitikat.
Olga Ivanova esines 2017. aastal propagandasaates ja sai selle eest näpuvibutuse erakonna esimehelt Jüri Rataselt.
Samal aastal andis Mailis Reps intervjuu propagandakanalile Sputnik, mille puhul avaldasime juhise selliste kanalitega suhtlemiseks.
Ülevaade Kremli kanalite “Eesti kaanestaaridest” ja nende rollidest.
Pildid: kuvatõmmised kõnealusest saatest.