Meedia rollist kriisis

Päeval, mil Eesti ühiskonda ootab ees vähemalt kuu kestev suurem sulgemine ja isolatsioon on paslik vaadata, milline saab olla meedia roll inimeste stabiliseerija ja turvatunde pakkujana.

Kodutööle ja -õppele sunnitud inimesed jäävad ilma oma igapäevasest vahetust suhtlusest, kultuuri tarbimisest, sportimisest, seltskondlikust ajaviitest, klassiruumis õppimisest ja paljust muust.

Seda hakkab asendama vahendatud suhtlus ja info saamine elektrooniliste kanalite kaudu, kus sõnumeid mõjutavad tugevalt kanali eripärad.

Inimeste meediatarbimine kasvab, mis ühtepidi soodustab uute kanalite tekkimist. Teisalt aga on pandeemia ajaga oluliselt muutunud ka meedia sisu, kuna näiteks suuremad spordiüritused, kontserdid ja festivalid on tühistatud. Paradoksaalsel kombel teeb meediatarbimine rekordeid, samas kui käibe ja kasuminumbrid kukuvad.

Suurem kohalolu meedias paneb ka meedia loojatele täiendava vastutuse selle sisu eest.

Olukorras, kus vahetu suhtlus väheneb ja vahendatu kasvab, saab meedia mõjutada inimeste meeleolu nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Senisest tõsisemad tagajärjed on paanika õhutamisel, kogukonnas kellegi häbimärgistamisel, aga ka valesti valitud emotsioonide publitseerimisel.

Ühendkuningriigis tegutsev meediaregulaator Ofcom on näiteks juhtinud tähelepanu ajakirjanduse ja ajakirjanike rollile kriisi ajal info vahendajatena. Nad on karistanud Ühendkuningriigi mitme meediakanali saateid, mis on levitanud vandenõuteooriaid, suurendanud ärevust ühiskonnas või seadnud avalikult kahtluse alla viiruse levikut takistavad meetmed.

2020. aasta märtsis näiteks juhtis Ofcom kõigi meediakanalite tähelepanu sellele, et kuigi täpse ja ajakohase info levitamine on pandeemia ajal hädavahalik, tuleb siiski ka hinnata võimalikku kahju, mida sellised materjalid võivad põhjustada, tuues näidetena välja viirusega seotud tervisealased või meditsiinialased nõuanded, mis võivad olla kahjulikud.

Samuti on mõtestatud meedia rolli ühiskonna stabiliseerijana kõige põhjalikumalt Ühendkuningriigis. Seal on BBC poolt sõnastatud juhtnöörid, kuidas meedia saab inimesi aidata.

Juhendis tuuakse välja meedia võimalused:

pakkuda tarbijatele ülitähtsat infot ohutuse tagamise ja koroonaviiruse leviku tõkestamise kohta;

hoida inimesi kursis saadaolevate tugiteenustega;

võidelda ohtlike kuulujuttude ja valeinfoga;

survestada võime oma kohuseid täitma ja ühiskonda kaitsma;

pakkuda riskigruppidele väljundit, et nende murede ja vajaduste esiletõstmiseks ning julgustama küsimusi tõstatama ja neile vastuseid otsima;

rahustada inimesi ja motiveerida neid ennast ja teisi aitama.

Suurima eeskuju meediakanalitele on andnud aga BBC ise, sõnastades juba 2020. aasta mais järgneva aasta tegevused, kuidas kriisi ajal ühiskonda aidata. Nad on selgelt keskendunud oma tegevuste planeerimisel sellele, et inimesed on järgneva aasta jooksul kodudesse suletud ning otsivad suuremat kontakti maailmaga seetõttu läbi meedia.

BBC on sõnastanud oma missioonina auditooriumi informeerimise, harimise ja meelelahutuse pakkumise, öeldes, et:

• publik vajab usaldusväärseid uudiseid ja teavet, mis on tasuta, millest on juuritud valeinfo ja propaganda, et mõista selgemalt info sisu;
• Suurbritannia inimesed otsivad nõuannet, õpetust ja tuge, et tulla toime kriisi mõjuga nende elule ja hariduse omandamisele ajal, kui koolid on suletud
• Kui elu on keeruline, stressirohke ja väljakutseid pakkuv, on avaliku teenuse ülesanne rahva lõbustamine ning naeru, igapäevamuredest põgenemise võimaluse ja kunstile ja kultuurile ligipääsu pakkumine;
• Riikliku hädaolukorra ajal on rahva kokku toomine ja kogukondadele suhtlemiseks ühise ruumi pakkumine möödapääsmatu kohustus.

Kõige sellega püütakse asendada neid igapäevaelu osi, mille on isolatsioon röövinud. Lisaks püütakse pakkuda väljundit ja tuge ka meelelahutajatele, kelle on pandeemia tööst ilma jätnud.

Mitmed teised väljaanded on näiteks käivitanud infokogud, millest on võimalik leida ammendava ülevaate igast viirusega seotud valdkonnast.

Eesti erameedia alustas 2020. aasta kevadel koroonapandeemiasse sattunud inimestele toe pakkumist, kõrvaldades viirusest kirjutavate lugude eest maksumüüri. Tänaseks on see seal jälle tagasi.

2021. aasta kevadel käivitas Delfi koos Videoõpsi algatusega uue veebis õppimise keskkonna. Postimees aga avas neljapäeval, kui suuremad piirangud jõustusid, päevaks kogu oma veebisisu.

Kuidas aga meedia näeb oma rolli järgneva kuu jooksul, näitab aeg.

Fotod: Michael Mueller/Flickr/CC, ekraanitõmmis BBC juhisest