Miks pole Sputnik V Eestis saadaval

Eesti ühiskonnas on viimastel kuudel olnud palju juttu Venemaa vaktsiinist Sputnik V. Meediaväljaanded on avaldanud lugusid riikidest, kes on võtnud idanaabri vaktsiini kasutusele. Räägitud on selle efektiivsusest, toodud esile ühiskonnagruppe, kes eelistavad Sputnikut Lääne vaktsiinidele ja paljust muust.

Drastiliselt vähem on räägitud, miks seda veel Eestis saada pole, miks ei pruugi vaktsiin Sputnik V Eesti elanikke oluliselt aidata ja mis selle taga on. Vaatame nendele seikadele otsa läbi Eesti meedias avaldatud üksikutes kajastustes olnud tsitaatide.

Euroopa Ravimiameti müügiluba

3. märtsi seisuga ei olnud Sputnik V tootja jätkuvalt esitanud Euroopa Ravimiametile taotlust müügiloa saamiseks, kuid sellest faktist ning müügiloa saamise eelduseks olevast protsessist on kirjutatud oluliselt vähem.

“Et Sputnik V Eestis kasutusse jõuaks, peab tootja esitama Euroopa Ravimiametile müügiloa taotluse koos kõigi nõutavate dokumentidega vaktsiini kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse kohta. Kui Euroopa Ravimiamet leiab, et andmed näitavad veenvalt vaktsiini ohutust ja tõhusust, väljastab Euroopa Komisjon vaktsiinile müügiloa. Praeguseks on Sputnik V tootjad Euroopa Ravimiameti käest teaduslikku nõu küsinud, kuid müügiloa taotlust pole tootja Euroopa Ravimiametile esitanud.“

—
„Venemaa koroonavaktsiini Sputnik V turuletulekut ei tasu lähiajal veel loota, mis tähendab, et kõigil, kel võimalik tasuks ennast vaktsineerida Eestis kättesaadavate vaktsiinidega, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

“Ei maksa luua endale valeillusiooni, et kohe-kohe lisanduvad siia Euroopa Liidu ühishanke välised vaktsiinid. Nüüd ja praegu on mõistlik, et kui perearst pakub vaktsiini, see vastu võtta. Need kõik on tõhusad,” rääkis Kiik kolmapäeval peetud terviseameti pressikonverentsil.“

Kõige eelduseks on läbipaistvus

Miks näiteks venelaste Sputnik pole jõudnud kuhugi? Sealt ei saa selget teaduslikku infot, kuidas neil on läinud. Teised vaktsiinitootjad on esitanud oma uuringud, kümned miljonid inimesed on vaktsineeritud – see peaks olema piisav argument.

—

Andres Merits: “Sputnik pole esitanud rahuldavaid kliiniliste uuringute tulemusi, mis on loa saamise eelduseks Euroopas.

Teine asi on ka see, kuidas on korraldatud Venemaal tootmisprotsess ja kuidas vastab see Euroopas kehtivatele nõuetele. Ja kolmandaks, Venemaa võimekus vaktsiini toota on paremal juhul neli miljonit doosi kuus. Seda tahetakse suurendada kümne miljonini kuus. See aga tähendab omakorda seda, et raviks läheb tarvis kahte doosi ning suveks on vaktsineeritud 30 miljonit inimest.”

Tootmismahud ei piisa globaalseks kattuvuseks

Andres Merits:  “Venemaa ei suuda Sputnikut toota kogustes, mis oleksid võrreldavad Pfizeri või AstraZeneca mahtudega. Olemasolevad andmed ei viita sellelegi, et Venemaa vaktsiinitootmine oleks selline, mis lubaks Euroopa ravimikriisi lahendada.

Kui Eesti oleks Venemaa hiiglama hea sõber ja saakski sealt miljon doosi kätte, siis see tähendaks seda, et Venemaal endal tuleks vaktsineerimine nädalaks seisma panna. See ei tundu reaalne. Venemaalt on võimalik saada vaid väga väike hulk vaktsiini.”

 —

Asepeaminister Tatjana Golikova märkis, et Venemaa kavatseb toota esimese poolaastaga 88 miljonit vaktsiinidoosi, millest 83 miljonit moodustab Sputnik V.

—

Otsides andmeid Venemaa võimekusest Sptunik V eksportimisel, hakkab silma Statista poolt koostatud tabel, millesse on kogutud erinevad meediaväljaannetes, sh Venemaa kanalites, avaldatud numbrid.

2. märtsi seisuga paistab sealt, et Venemaa on erinevate kokkulepetega võtnud kohustuse tarnida kokku 320 000 000 doosi Sputnik V vaktsiini.

Eelnevat kokku võttes peab tõdema, et hoolimata Sputnik V võimalikust efektiivsusest, ei ole Venemaa teinud samme selleks, et vaktsiin saaks Euroopa Terviseameti müügiloa.

Me jätkuvalt ei tea kuidas ja milliseid tingimusi arvestades seda toodetakse ja millised on kõrvalmõjud, kuna Sputnik V kohta pole avaldatud piisavaid kliinilisi uuringuid. Samuti paistab olevat tootmisvõimekus madalam kõikvõimalikest ootustest.

KUID …

Neid küsimusi, mida küsida ja millele vastuseid otsida on terve rida, kuid selle asemel keskendub Eesti meedia Sputnik V vaktsiiniga seoses teistele teemadele.

Tekkinud on müüt, justkui inimesed ootaksid pikkisilmi Sputnik V vaktsiini ning see peaks siia kohe kohale jõudma. Vaatasime, mida Eesti meedia on Venemaa vaktsiinist kirjutanud ning kuidas kogu seda teemat kajastanud ning püüdsime leida sealt põhjendusi, miks avalikkuses selline kuvand on tekkinud.

Ettekujutus, et Sputnik V vallutab maailma

Esmalt hakkab silma raporteerimine erinevatest riikidest, mis on kasutusele võtnud või võtmas Sptunik V vaktsiini.

Põhja-Aafrika riik (Alzeeria) on sõlminud ühe Vene laboriga kokkuleppe koroonaviiruse vaktsiini hankimiseks alates jaanuarist, teatas kommunikatsiooniminister Ammar Belhimer.

—

Umbes 200 000 doosi jõudsid México rahvusvahelisse lennujaama British Airwaysi lennuga Moskvast. Ametliku plaani järgi kasutatakse doose, et vaktsineerida vanainimesi pealinna kõige vaesemates rajoonides.

—

Mehhikol on võimalus soetada 24 miljonit doosi seda vaktsiini, millest piisab 12 miljoni inimese vaktsineerimiseks, ütles riigipea ajakirjanikele.

—

«Te näete minu taga esimest saadetist kahest miljonist saabuvast Sputnik V vaktsiiniannusest,» sõnas Slovakkia peaminister Igor Matovic riigi idaosas asuvas Kosice lennujaamas korraldatud pressikonverentsil ajakirjanikele.

—

Separatistide kontrolli all olevas Donbassis on elanikud saanud juba veebruari algusest kaitsepookimist Sputnik V vaktsiiniga.

—

Venemaa on tarninud oma vaktsiini ka Valgevenesse, Serbiuasse ja Argentinasse ning teatanud ka 2,6 miljoni doosi saatmisest Boliiviasse, kuid on tunnistanud raskusi tootmisvõimsusega. 

—

Iraani suursaadik Venemaal Kazem Jalali ütles laupäeval, et Teheran loodab saada esimese partii Sputnik V vaktsiini kätte 4. veebruaril. Täiendavad kaks partiid tarnitakse 18. ja 28. veebruariks, lisas ta riiklik uudisteagentuuri IRNA teatel.

—

San Marino pidi oma vaktsiinitarned saama Itaalialt, mille sees mikroriik asub, ent kuna need takerdusid, otsustas San Marino hakata kasutama Venemaa vaktsiini Sputnik V. Esimesed süstid tehti elanikele neljapäeval. San Marinos elab kokku 35 000 inimest. Venemaa esimene tarne koosnes 7500 doosist.

—

Sputnik V kasutamise on heaks kiitnud enam kui 20 riiki: Venemaa, Valgevene, Argentina, Boliivia, Serbia, Alžeeria, Palestiina, Venezuela, Paraguay, Türkmenistan, Ungari, Araabia Ühendemiraadid, Iraan, Guinea Vabariik, Tuneesia, Armeenia, Mehhiko, Nicaragua, Serblaste Vabariik (Bosnia ja Hertsegoviina), Liibanon, Myanmar, Mongoolia, Montenegro, St. Vincent ja Grenadiinid

Mulje, et Sputnik V on hea ning Lääne vaktsiinid halvad

Teisena hakkab meediast silma Sputnik V tõhususe esiletõstmine, millele lisanduvad reportaažid sellest, kuidas inimesed keelduvad Lääne vaktsiinidest ning soovivad oodata Venemaa oma.

Adik Levin: “Mina isiklikult arvan, et Teie poolt väljaöeldu on täielik poliitiline demagoogia (EPL 16.02). Miks? Aga sellepärast, et nüüd, mil rahvusvaheliselt tunnustatud ajakiri Lancet avaldas materjali vaktsiini Sputnik V kõrge efektiivsuse kohta, on paljud skeptikud hakanud aru saama, et tegemist on hea ja tõhusa vaktsiiniga.”

—

Sputniku vaktsiin on tõhus. Seda ootavad Eestis elavad venelased. Ta on odav ning kättesaadav. Tema tõhusus on pisut üle 91 protsendi ning sarnaselt kõikidele eelloetletud vaktsiinidele vajab ta kahte doosi. Kahe doosi hind on umbes 20 USA dollarit, olles odavam kui Oxfordi vaktsiin. Need kaks on ka vektorvaktsiinid, mis on temperatuurikindlamad. Seetõttu on Sputnik ka hea lahendus arengumaadele.

Kui kõigest sellest veel vähe on, on Venemaa lahkelt valmis oma vaktsiini pakkuma kõigile soovijatele. Hetkel on Sputniku vaktsiinile sõlmitud lepingud üle 50 riigiga, näiteks Türgi ja Ungariga, kus Sputnikuga vaktsineerimine algas täna.

—

Narva Soldino gümnaasiumis, kus on tuhatkond õpilast ja 115 töötajat, on esmaspäeva seisuga nõus end vaktsineerima vaid 11. Probleem on vaktsiinis.

“Seda AstraZenecat ei usaldata lihtsalt ja teised ootavad lihtsalt kas Venemaa Sputnikut või Pfizerit. Nad ütlesid, et äkki tulevikus me laseme end vaktsineerida, aga teise vaktsiiniga. Ma arvan, et lasen end vaktsineerida ja pärast ütlen õpetajatele, kas ja kuidas see mõjus minu organismile,” rääkis Soldino direktor Roman Treial “Aktuaalsele kaamerale”.

—

Eraldi pälvib tähelepanu Delfis avaldatud artikkel: “Eesti venelased ei taha Euroopa “mürgisüsti”, nõuavad hoopis Sputniku vaktsiini”, kus loo sisu seda väidet ei toeta, vaid pigem leiab sealt lõike: “Lasnamäel asuva Kivila perearstikeskuse arsti Maimu Pintsoni sõnul on seni vaid üks vaktsineerimisele kutsututest avaldanud soovi saada Sputniku vaktsiini. Pintson ütles, et õel õnnestus patsient ümber veenda ja ta nõustus Pfizer BioNTechi vaktsiiniga.” Või “Niin ei tea, et ükski tema nimistu patsient oleks vaktsiinist keeldunud ja avaldanud soovi saada Venemaal toodetud Sputniku vaktsiini. Küll aga on ta kuulnud, kuidas patsiendid räägivad sellest omavahel.”

Ootus, et vaktsiin saabub varsti

Kolmanda seigana on jäänud kõlama arusaam, et Sputnik V jõuab lähiajal Euroopasse ja sealt edasi Eestisse.

Adik Levin 13.02 : “Olen mitme kuu jooksul kirjutanud ja rääkinud ka Venemaa Sputnik V vaktsiinist. Nüüd on ka ametlikult autoriteetses maailma teadusajakirjas Lancet tunnistatud, et see vaktsiin on väga efektiivne. Lähematel nädalatel aktsepteerib vaktsiini kindlasti ka Euroopa Ravimamet.

—

EPL 16.02. Tõenäoliselt puudub meil ka vajadus Ungari peaministri Viktor Orbáni eeskujul radikaalseks tuuseldamiseks. Esiteks ei lenda orbanistlik euroskeptitsism Eestis kuigi kõrgelt. Teiseks võidakse peagi jõuda Sputnik V tunnustamiseni Euroopa Ravimiameti poolt.

—

Delfi 13.02. EL-i riikides vaktsiinide kasutuselevõtuks on põhimõtteliselt vaja Euroopa Ravimiameti (EMA) heakskiitu, kuid reeglid lubavad liikmesriikidel farmaatsiatoodetele erakorraliselt ka ajutist kasutusluba anda. Ungari riikliku farmaatsia- ja toitumisinstituudi teatel anti Sputniku vaktsiini kasutamiseks esialgu kuuekuuline luba, mida võib pikendada veel kuue kuu võrra.

Vene võimud on esitanud EMA-le ka ametliku avalduse vaktsiini EL-is registreerimiseks.

—

Delfi juhtkiri 10.20. Ent probleemis peitub ühtlasi võimalus. Venemaa on esitanud Euroopa Liidule taotluse Sputniku vaktsiini heakskiitmiseks ning konsultatsioonid käivad. Vene vaktsiini senised katsetused on olnud paljutõotavad ja kinnitanud üle 90% kaitset. Kui suurt osa meie elanikkonnast veenab üksnes „õige” vaktsiinitootja, on ju kõik pigem hästi. Parem pakutagu neile Vene toodangut, kui et inimesed jäävad hoopis vaktsineerimata.

Väide on Delfi juhtkirja lõpus ümber lükatud ning see on ka ainuke selle teemaline vigadeparandus meedias. “* Juhtkirja on korrigeeritud. Vaatamata Vene meedias levinud väitele ei ole Euroopa Liit Sputnik V heakskiitmise taotlust vastu võtnud, nagu algselt kirjeldasime, vaid alles käivad konsultatsioonid. Küll on taotlus esitatud. Vabandame!”

—

„Venemaa käivitanud müügiloa saamise Sputniku kasutuselevõtuks Euroopa Ravimiametilt ehk EMA-lt,” ütles Nohynek. „Iga EL-i riik võib siiski hankida ka kahepoolselt vaktsiine muudelt kui EL-i lepingu osapooleks olevatelt ravimifirmadelt, kuigi me osaleme EL-i ühishankes. Tegelikult ei peaks me isegi ootama EMA luba, vaid teoorias piisaks Fimea (Soome ravimiamet) loast. Aga üldiselt oleme võtnud tarvitusele tsentraliseeritud müügiloa kaudu ehk EMA heakskiidetud vaktsiine.”

Kokkuvõte

Sputnik V vaktsiini Eestisse jõudmise eelduseks on Euroopa Ravimiameti poolt välja antud müügiluba, mille tingimuseks on seni esitamata taotlus ning sealt edasi tootmisprotsessi läbipaistvus ja tõendatavus. Juhul kui Sputnik V saab EMA müügiloa, võib Eestisse jõuda siiski ainult pisike kogus, millest jagub pigem propagandalugude tegemiseks, mitte inimeste massiliseks vaktsineerimiseks.

Fotod ja graafikud: Statista, brionv/Flickr/CC