Tundmatu Telegram

Suurem osa meist teab, mis asi on Facebooki Messenger ja Twitter ning paljud kasutavad ka WhatsAppi ja vahel ka Signalit, kuid üllatavalt vähe on räägitud sõnumivahetuskeskkonnast Telegram.

14. augustil 2013 asutatud Telegram on tänaseks kogunud üle 500 miljoni kasutaja ning väidetavalt lisandus ainuüksi paari 2021. aasta jaanuari päevaga juurde 25 miljonit kasutajat.

Tegemist on VKontake keskkonna loojatena tuntuks saanud vendade Pavel ja Nikolai Durovi poolt loodud lahendusega, mis võimaldab krüpteeritud vestlust, audiokõne ning videosõnumeid.

Nikolai Durov on rakenduse aluseks oleva protokollo MTProto looja, Pavel Durov vastutab finantspoole ja infra eest Telegramis.

Rakendus on kogunud tähelepanu oma kasutusvõimaluste poolest, mis sobivad kõikvõimalike kahtlaste tegevuste infovahetuseks ja koordineerimiseks. Palju on kirjutatud selle kasutamisest Daeshi ning paremäärmuslike gruppide poolt, aga ka näiteks lapsporno ja muu kahtlase kraami levitamiseks.

Hiljuti on Telegram saanud tähelepanu Valgevene rahutuste ajal põhiliseks suhtluskanalis olemisega. Novembris kirjutas The Quardian pika loo sellest, kuidas Telegrami kanal Nexta Live, millel ligikaudu 2 miljonit jälgijat, on saanud keskseks koordinaatoriks rahutuste juhtimisel.

Vennad Durovid on korduvalt avalikkuse eest väitnud, et platvorm on ja jääb turvaliseks, ega jaga vahendatavat infot ühegi riigiga, sõltumata isegi sellest, kui seda infot peaks mõnel juhul negatiivselt kasutatama.

Seetõttu on Telegrami kasutamine ka mitmetes riikides keelatud või piiratud. Näiteks on seda teinud Hiina, Valgevene ja Tai. Selle piiramist on kaalunud või ligipääsu osaliselt sulgenud näiteks Pakistan, Indoneesia, India, aga ka USA. Algselt seatud piirangud on hiljem tühistanud näiteks Aserbaidžaan ja kummalisel kombel ka Venemaa.

Telegramiga on toimunud aastate jooksul mitmeid andmelekkeid. 2013. aastal avastati turvaauk, mis võimaldas pääseda ligi ja vahetada krüpteerimise turvavõtit, 2016. aastal said Iraani häkkerid väidetavalt kätte 15 miljoni iraanlasest kasutaja andmed. 2020. aasta märtsis lekkisid 42 miljoni kasutaja isikuandmed ja telefoninumbrid ning sama aasta septembris raporteeriti Iraani valitsuse suuremahulisest õnnestunud õngitsusaktsioonist Telegramis.

Telegram on lisaks vestlus ja sõnumivahendus funktsioonidele asunud populaarsust koguma ka kanali lahendusega, kus infot saab edastada ühepoolselt ning kanali jälgijatel tagasiside võimalus puudub. Sellist võimalust on hakanud kasutama näiteks venekeelsed portaalid. Lisaks on Telegramis aktiivselt kasutusel botid, mis võimaldavad automaatset infotöötlust, mida on võimalik siduda raha ülekande võimalustega. Sellist võimalust on asutud kasutama näiteks varastatud informatsiooni tükkhaaval müümisel. Näiteks saab sedasi osta Facebooki kasutajate varastatud telefoninumbreid.

Lisaks on Telegramil hulk muid põnevaid lahendusi, alates uudiste lugemise osast, asjade internet(IOT) liidesest, kuni Telegrami kaudu teistele veebilehtedele logimise ja reaalajas isikutuvastuseni välja.

Kas Telegrami tasuks kasutada?
Kuigi Telegram on saanud omale külge turvalise ja krüpteeritud sidekanali maine, on siiski tegemist keskmiselt turvalise lahendusega, mis ei asenda Signalit.

2020. aasta lõpus ja 2021. alguses on kirjutatud mitmel korral Telegrami nõrkustest.

Esimese asjana tuuakse välja, et vestlused selles rakenduses pole vaikimisi krütpeeritud, vaid see tuleb ise iga kord määrata. Samuti ei ole piisavalt krüpteeritud gruppide ja kanalite info.

Telegam, nagu paljud muud rakendused, tahab pääseda ligi kontaktandmetele ja metainfole ning need oma valdusesse saada.

Info, mis suhtlustes liigub, paikneb Telegrami serverites ning on ligipääsetav firma loojatele ja töötajatele.

Viimase seigana, millele mõelda tasub on Telegrami finantseerimismudel ja andmete kasutamine. Andmete endale hoidmine on olnud üks Telegrami turundussõnumitest, kuid nagu ka teiste platvormide puhul on need varem või hiljem rahaks vahetatud.