Mõistetest, valeinfost ja Venemaast

Jaanuaris kirjutas Eesti meedia nii mõistetest ja tähenduste kujunemises, Navalnõi protsessist ja selle kajastamisest Venemaal, aga ka ametlikuma faktikontrolli vajalikkusest.

Mõistetest, tähendustest ja manipuleerimisest.
Eesti Mälu Instituudi portaal communistcrimes.org avaldas teksti Nõukogude võimu poolt välja töötatud erilistest mõistetest, mida kasutati reaalsete, oletatavate ja väljamõeldud ideoloogiliste vaenlaste tembeldamiseks ning ühiskonna viha üleskütmiseks nende vastu. „Neid termineid võis kohata regulaarselt Nõukogude massimeedias ja Kommunistliku Partei juhtide kõnedes. Neid on kasutatud sadades tuhandetes kriminaaltoimikutes ja määrustes. Kui inimene sai sellise sildi külge, siis kas ta oli juba arreteeritud või see oli tal varsti ees. „Templiga“ inimesi ootas enamasti küüditamine, vangilaager või mahalaskmine. Nimetame ja selgitame kõige levinumaid Nõukogude poliitkeele vaenutermineid, mille tagant paistab ideoloogiline fanatism ja absurd ning miljonid hävitatud elud.“

Sõnadest ja nende tähendusest kirjutas jaanuaris ERRi Novaatoris ka Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Mariann Proos. Ta kirjutab: „Selleks, et maailmas iga päev hakkama saada, kasutame pidevalt oma tajusid – nägemis-, kuulmis-, kompamis-, haistmis- ja maitsemeelt. Lisaks nende tajude igapäevasele rakendamisele me ka räägime iga päev oma tajudest, näiteks kuidas me midagi nägime, kuulsime või kuidas meil tööle tulles õues külm hakkas. Üks vahendeid, kuidas me oma tajudest rääkida saame, on tajuverbid ehk tegusõnad, nagu nägema, kuulma või tundma.”

Pärnu muuseumis saab aga näha Nõukogude Eesti ajalehtede propagandafotosid. Näituse korraldanud Pärnu muuseumi fotokogu hoidja Indrek Aija sõnul on muuseumis kokku umbes poolteist tuhat fotot, mis on pärit Töörahava Hääle ja Pärnu Postimehe kunagisest fotokogust. „Ajalooliste dokumentidena neid käsitleda ei saa, sest nad on väga tugevalt manipuleeritud, et oleks vastavuses tollase nõukogude ideoloogia, ideoloogiliste eesmärkidega. Ühelt poolt kindlasti on see teemavalik, mida üldse pildistada tohtis, mida üldse avaldada tohtis. Kõik käis tsensori käe alt läbi, fotodel on enamasti tsensori tempel taga.”

Delfi avaldas jaanuaris ajaloolase, Igor Kapõtini teksti, milles Kapõtin arutleb ajaloo õpetamise üle venekeelses koolis. Kapõtin leiab, et ajaloo paremaks mõistmiseks võiks õpetada seda lastele nende emakeeles, mitte rõhutatult eesti keeles. „Igal juhul, süsteem, kus üldjuhul õpetab vene õpetaja vene õpilastele ajalugu eesti keeles ja eesti koolile mõeldud eestikeelse õpiku järgi, on viinud selleni, et vene koolis ajaloo õpetamine ilmselgelt kannatab.“

Koroonaviirusest ja valeinfost
Meedias on jätkuvalt aktuaalseks teemaks koroonaviirus ja selle ümber levivad valeuudised, vandenõuteoeoriad ja viiruse tõttu tekkinud üldisema segaduse ärakasutamine.

ERR avaldas pikema ülevaate Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel korraldatud uuringust. Teadlased keskendusid pandeemia algusperioodile 2020. aasta märtsi algusest kuni mai lõpuni. Kahjuliku väärinfo levimist vaadeldi kuues Euroopa riigis: Prantsusmaal, Itaalias, Norras, Soomes, Leedus ja Eestis. Kokku analüüsiti ligi 100 juhtumit, mille hulka kuulusid nii sotsiaalmeedias kui ka erinevates meediaväljaannetes ilmunud lood ja sõnumid.

ERRi portaalis ilmus ka Marju Himma lugu, mis keskendus inforünnaku alla sattunud Irja Lutsari juhtumile. Himma kirjutab: „Peame ühiskonnana kaitsma avalikkuses esinevaid inimesi kahjustavate inforünnakute eest, vastasel juhul kaotame oma eksperdid, ametnikud ja poliitikud, kes seni on olnud väga avatud suhtlejad nii ajakirjanike kui ka avalikkusega laiemalt.“

Jaanuari Vikerkaares ilmus Katrin Tiidenbergi essee „Piirimaalt äärelinna: Seks, digigentrifikatsioon ja sotsiaalmeedia“, milles autor püüab analüüsida, kuidas sotsiaalmeediapõhine digikultuur hetkel toimib, mis seda mõjutab ning kuhu see välja viib. Seejärel püüaks leida kõige paslikuma metafoori olukorra kirjeldamiseks. Kui see metafoor meile ei meeldi, oleme ilmselgelt valel teel. Selleks alustan ühe konkreetse kultuurivormi (seksuaalkultuur) elukaare kirjeldamisest ühel konkreetsel platvormil (Tumblr).

Venemaa mõjutustegevus
Tähelepanuväärne osa jaanuaris ilmunud infomanipulatsioonidest ja propagandast kirjutavatest tekstidest keskendus Venemaale.

Eesti väljaanded kirjutasid kuu alguses Venemaa meediakanalite reaktsioonist riigikogu põhiseaduskomisjoni reformierakondlastest liikmete poolt rahvahääletuse eelnõule esitatud muudatusettepanekutest, mis puudutasid Eesti viimist Venemaa koosseisu.

Vadim Štepa kirjutas Delfi arvamusloos oma nägemusest, millisena tajuvad Eesti venekeelsed elanikud Navalnõi juhtumit ning kuidas mõjutab seda pilti tarbitavad meediakanalid. Ta kirjutab, et Eesti elanikel, kes saavad igapäevaselt uudiseid PBK-st või teistest Vene kanalitest (RTR-Planeta ja NTV-Mir) on kujunenud eelhoiak selle sündmuse suhtes, sest ta tugineb Kremli propagandale, mitte aga sõltumatutele rahvusvahelistele hinnangutele.

Toomas Alatalu vaatles Delfi arvamusloos seda, kuidas Venemaa teleuudised kajastasid Navalnõi toetusmeeleavaldusi. Alatalu kirjutab, et need kutsusid üksteise võidu rahvast üles mitte protestima, näitasid selgelt, et võim kardab kavandatud väljaastumiste õnnestumist ehk siis opositsiooni platvormi teket. Kui muidugi heitlik ja külm talveilm seda ei sega. Nende protestide võimalik edu annab kohe kindlasti uue sisu eelseisvale valimiskampaaniale ja reziimi ladviku käitumisele.

Delfi uuriv toimetus avaldas pikema ülevaate Lääne ettevõtete koroonavaktsiinide kajastamisest Venemaa meedias. Martin Laine kirjutab: „Kui sisestada Venemaa uudistekanali RIA Novosti portaali otsisõna „Pfizer”, on ilmekalt näha, millise fooniga Vene meedia vaktsineerimist kajastab. „Viis inimest suri pärast vaktsiini manustamist”, „Prantsusmaal teatati rohkem kui 130-st Pfizeri vaktsiini kõrvalmõjust”, „Iisraeli arst kurtis Pfizeri vaktsiini tüsistuste üle”, „Iirimaa teatab 80-st Pfizeri kõrvalmõjust”, „Euroopa Liit võttis otsuse Pfizeri vaktsiini turule laskmiseks vastu surve all”, „Norras 23 surnut”.
Tegemist on selgelt koordineeritud tegevusega. Need pealkirjad pärinevad kõigest viiepäevasest vahemikust. Andmed näitavad, et süstemaatiline propaganda on avaldanud Eestis selget mõju isegi meie haiglate töötajatele.“

Faktikontroll
Pealinn avaldas jaanuaris kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi kommentaari Kaja Kallase mõttele, et Eestis võiks anda faktikontrollile ka mingi ametlikuma vormi. Mäggi ütleb: „Võimalik, et see oli kujundlik mõttevälgatus. Ma ei usu, et sellisel täiendaval bürokraatial on mingit mõtet, eriti ajal, kui infot toodetakse meeletustes kogustes. Infot on väga palju, allikaid samuti. Info tarbimisel tuleb lähtuda sellest, et kasutad võimalikult usaldusväärseid allikaid. Allikaid aga ei ole võimalik inimesele ette kirjutada.“

Fotod: ekraanitõmmised veebilehtedest.