Venemaa saatkond ja ERR: ekspertide arvamused

01.02.2021

Propastop avaldas eelmisel nädalal postituse Venemaa saatkonna kajastamisest ERR venekeelses portaalis. Idanaabri saatkonna ja suursaadik Aleksandr Petrovi tegemisi kajastatakse enamates lugudes kui kõigi teiste Eestis asuvate saatkondade omi kokku. Venemaa saatkond pääseb rus.err.ee eetrisse ka oma teemadega (Pronkssõduri remont, ajalookäsitlus, Sputnik V vaktsiin), mida ei võimaldata ühelegi teisele saatkonnale. Propastop andis hinnangu, et ERR peaks saatkonna sõnumite avaldamisse kriitilisemalt suhtuma.
Teemakäsitlus sai vastukaja sotsiaalmeedias. Samuti saatis Propastop kirja mitmele meediaasjatundjale palvega kommenteerida postitustes tõstatatud teemat. Avaldame ülevaate erinevast arvamustest ja hinnangutest.

Ilmar Raag, meediaasjatundja, endine ERR peadirektor ja programmijuht, avaldas Facebookis Propastopi postitusest tõukuva teksti samal päeval. Teksti mahukuse tõttu avaldame sellest lühikokkuvõtte, täisversiooni saab lugeda siit.
Raag on Propastopi postituse suhtes kriitiline ja kirjutab, et postituse aluseks olev analüüs on täiesti ebaprofessionaalne. Üles ei tuleks lugeda pelgalt Venemaa saatkonna sõnumite kajastuste arvu, vaid vaadata ka laiemat konteksti seal ümber. Kuivõrd ERR venekeelse toimetuse ülejäänud ajakirjanduslik materjal on tasakaalustatud ja kasutab  Venemaa režiimi suhtes kriitilisi allikaid (näitena lood Navalnõi vabastamist nõudvatest demonstratsioonidest), siis ei ole Venemaa saatkonna sõnumite avaldamise kritiseerimine õigustatud. “On ju selge, et kui kanali sihtgrupp on Eesti venekeelne elanikkond, siis võib vähemalt mingil määral eeldada, et neil on kultuurilised ja muud sugulussidemed tugevamad just Venemaa ja mitte näiteks Prantsusmaa või Inglismaaga,” kirjutab Raag.

Olesja Lagašina,  venekeelse Postimehe juht ja ERR kaastöötaja, on Raagiga sama meelt: “Minu sõbralik soovitus: ärge otsige rahvavaenlasi sealt, kus neid ei ole. Järjekordne nõiajaht ei tee teile au, segab ajakirjanike tööd ja lõppkokkuvõttes lõhestab ühiskonda. Ma ei leia, et kohalik vene meedia ja konkreetselt ERR teenivad Kremli huvi ja pean sellist oletust solvavaks. Arutelu ise tundub mulle ebavajalik ja teie metodoloogiast on Ilmar Raag juba väga hästi kirjutanud, ühinen tema arvamusega,” vastab Lagašina Propastopi kirjale.

Ajakirjanik Pavel Ivanov ja ajaloolane Igor Kopõtin vestlesid teemast Kuku raadio saates “Kirillitsas Eesti”. Vestlusest jääb kõlama mõte, et Eesti venekeelse ajakirjanduse jaoks on mõistlik käsitleda Venemaa saatkonda infoallikana, kuna eestivenelastel on tugevad sidemed Venemaaga. Küll aga avaldati mõistmatust, miks ei kasuta Eesti venekeelsed ajakirjanikud võimalust saatkonnale kriitiliste küsimuste esitamiseks, vaid avaldavad otse Venemaa saatkonna jutupunkte. Sellise suhtumise näitena toovad Ivanov ja Kopõtin Sputnik V vaktsiini promomise Venemaa saatkonna poolt.

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane arvab, et ERR venekeelse portaali suundumuste arutelu jaoks ei ole Propastopi küsitlus kindlasti piisav. “Vajalikud on täpsemad ja põhjalikumad uuringud. Samal ajal tõi ta hästi välja probleemi, mis on ja tulevikus muutub veel olulisemaks kogu Eesti elu organiseerimisel.

Kremli propagandakanalite kasutamine Eestis on jällegi täielikult normaliseeritud. Meid ja meie elu äärmiselt kriitiliselt valgustavate saadete ja tekstide vahele ostavad Eesti firmad rahulikult reklaami ja see muutub massiliseks valimiste perioodil. Ei ärimeestel ja poliitikutel ei ole mingit probleemi vaenulike tekstide vahele oma poliitilisi sõnumeid osta.
Nende tekstide poliitiline mõju on ilmne, viimane näide on Ida-Virumaa osa meditsiini töötajate keeldumine vaktsiinist, sest Venemaal toodetav „Sputnik“ on parem! Sellise kujundi allikas on ainult vene meedia ja infoväli.

Keskerakonna leping Ühtse Venemaaga on jahtunud, raugenud või ei oma poliitilist tähtsust väidavad erakonnapoliitikud. Loomulikult see nii ei ole, selle mõju on meie elus tunda iga päev, sest lepingu lõpetamine puudutaks väga suurt hulka vene infoväljas elavaid valijaid ja kui see ei ole poliitika, mis siis on?

Propastopi küsitlus oli ajend see teema jälle teravalt üles tõsta. Kui sellega ei tegele praegu, avastame valimiskampaania ajal jälle, et suur osa Eesti elust on vene infoväljas elavate valijate pantvangis,” kirjutas Rebane kommentaariks Propastopile.

Julgeoleku- ja kommunikatsiooniekspert Eerik-Niiles Kross pigem taunib ERR toimetuse praktikat. “Avalik-õiguslikud telekanalid peaksid Vene, Hiina, Valgevene ja muude autokraatsete, Eestile pigem vaenulike riikide saatkondade tegevuse kajastamisel olema vähemalt neutraalsed. Enesestmõistetavalt ja minimaalselt peaks näiteks Vene saatkonna pressikonverentside või ametlike jutupunktide edastamisel kõlama eetris ka Eesti ametlik seisukoht. Venemaa-laadsete riikide sõnumite filtrita edastamine Eesti maksumaksja raha eest on vastutustundetu ja võib olla otseselt Eesti huvide vastane.
Samuti on ilmne, et Vene saatkonna tegevuse kajastamise ebaproportsionaalselt suur osakaal teiste riikide, eriti meie liitlaste esindustega võrreldes on põhimõtteline kommunikatsioonipoliitiline möödalask, millega ERR-i juhtkond loodetavasti tegeleb.
ERR-i venekeelse kanali eesmärk on ju pakkuda Eesti venekeelsele publikule sõltumatut, meie oma kajastust maailmas toimuvast, mitte võimendada  ebademokraatlike riikide sõnumeid, eriti nende omi, kelle puhul on dokumenteeritud Eestivastase infosõja-laadne tegevus,” kirjutab Kross vastuseks Propastopi kirjale.

Ajakirjanik Ainar Ruussaar, endine ERR juhatuse liige kirjutab vastuses Propastopi kirjale nii: “Propastopi statistiline uurimus rahvusringhäälingu venekeelse portaali diplomaatiliste allikate kohta viitab sellele, kuidas allikate agarus ühelt poolt ja toimetajate mugavus teiselt poolt võib meediakajastuste tasakaalu paigast nihutada. Venemaa saatkond Eestis paistab teistest siin alaliselt asuvatest välisesindustest silma selle poolest, et eestikeelsete meediaväljaannetega pole nad kuigi suhtlemisaltid ning eelistavad venekeelse info edastamist venekeelsele elanikule venekeelsete kanalite kaudu.
Meediamonitooring võiks olla kõigi usaldust taotlevate toimetuste igakuine tööriist. Kaja Kallase, Tanel Kiige ja Aleksei Navalnõi arvukas mainimine jaanuarikuistes uudistes oli sündmustest ajendatuna ja neist toetatuna kindlasti põhjendatud. Kunagine aastaid uudistes enimmainitud Edgar Savisaar on poliitikast taandunud ja isegi tema harvad postitused ühismeedias ei leia sageli kajastamist.
Venemaa oli, on ja jääb ilmselt ka lähiaastatel meie uudistes kõige enam mainitud Eesti naaberriigiks. Küll aga tasuks analüüsida selle riigi saatkonnast lähtuva informatsiooni sisu. Saatkonna eestikeelselt kodulehelt ei ole võimalik leida ühtegi saatkonna pressiteadet või uudist. Saatkonna venekeelsel lehel on pressiteateid üsna arvukalt – alates kaastundeavaldusest Teise maailmasõja veterani surma puhul, lõpetades Venemaal õppimisvõimaluste tutvustamise ja Leningradi blokaadi murdmise 77. aastapäeva tähistamisega. Vene keeles saab lugeda kõiki Venemaa välisministeeriumist lähtuvaid pressiteateid.
Küsimus ei ole tegelikult mitte niivõrd ühe või teise riigi statistilise märkimise arvus vaid selle sisu kontrollimises ja tasakaalustamises. Väga pisteliselt Venemaa saatkonda allikana kasutanud Eestis kättesaadavaid venekeelseid meediakanaleid jälgides võib aegajalt leida viiteid selle riigi või selle riigi võimutegelaste tehisautoriteedile, vahel jõuavad auditooriumini ka varjatud algallikaga sõnumid (ukrainlased väidavad, et …). Hoopis rohkem sooviksin ma nii vene- kui ka eestikeelsest meediast lugeda Venemaa suursaadiku kommentaare või mõtteid teemadel, mis lähtuvad toimetusest, mitte saatkonnast. Näiteks juba mainitud Navalnõi poliitiline protsess, Venemaa tegevus Eesti vene koolide ajalooõpetajate koolitamisel, Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskaja kõrgetasemeline vastuvõtt Tallinnas või ametisse asunud valitsuse kinnitus mitte alustada vene koolide sulgemist. Mida arvab ja saab nendest ebamugavatest teemadest arvata suursaadik Aleksandr Mihhailovitš Petrov?”

Lisaks saatis Propastop kirja palvega teemat kommenteerida ERR venekeelse portaali vastutavale toimetajale Andrei Kraševskile, ETV+ peatoimetajale Ekaterina Taklajale ja ERR eetikanõunikule Tarmu Tammerkile, kuid pole tänaseks vastust saanud. Venekeelse Delfi peatoimetaja Andrei Šumakov viibis kommentaari küsimise ajal puhkusel.

Fotod:
Ilmar Raagi: Ain Liiva /Virumaa Teataja/ Eesti Meedia/Scanpix
Olesja Lagašina: Konstantin Sednev/Eesti Meedia
Pavel Ivanov: Sander Ilvest /Postimees /Scanpix Baltic
Igor Kopõtin: Peeter Langovits /Postimees / Scanpix
Raul Rebane: Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix
Eerik-Niiles Korss: Tairo Lutter /Postimees / Scanpix
Ainar Ruussaar: Sander Ilvest /Postimees /Scanpix

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter