ERR, Venemaa saatkonna häälekandja

25.01.2021

Venemaa saatkond Eestis korraldas 2020. aasta lõpus pressikonverentsi. Vaadates aktiivsust, millega Eesti meediakanalid sündmust kajastama tõttasid, tekkis Propastopil huvi Eesti toimetuste ja kohalike saatkondade seoste vastu.

Olukorra näitlikustamiseks võtsime vaatluse alla rahvusringhäälingu venekeelse toimetuse rus.err.ee ja lugesime üles kõik korrad 2020. aastal, kui lugudes mainiti sõna посол (vene keeles saadik, samuti osa sõnast saatkond). Noppisime tulemustest välja kõik Eestis asuvad välisriikide saatkonnad ja vaatasime, kes saavad sõna ja mis tonaalsuses.

Kas leiab kinnitust hüpotees, et toimetus on Venemaa saatkonna sõnumite vastu eriti avatud?

Üle poole mainimistest läheb Venemaa arvele
Kokku avaldas ERR venekeelne portaal mullu 82 lugu (ülevaate nendest leiad siit), kus mainiti Eestis asuvaid saatkondi ja saadikuid.
Ühe mainimisega piirduti kaheksa riigi puhul, kaks artiklit nimetas Soome, Rootsi, Saksamaa, Taani, Ukraina või Brasiilia saatkonda-saadikut. Neli artiklit oli USA ja Hiina, kuus Moldova ja seitse Valgevene saatkonna kohta.
Ent tervelt 45 lugu ehk 55% kõigist artiklitest puudutas Venemaa Eesti saatkonna ja suursaadik Aleksandr Petrovi tegemisi.
Samas ei mainita mitmeid saatkondi üldse. Ignoreeritakse näiteks naaber Lätit ning Eesti olulist liitlast Ühendkuningriiki, mõlemal täpselt null kajastust.

Venemaa on pildis
Mainimisel ja mainimisel on vahe. Mõni saatkond leiab napi lausega nimetamist tekstis, teised tõstetakse pealkirja, nende juttu tsiteeritakse või vahendatakse intervjuu vormis kas helis või videos. Osa saadikuid pääseb ka fotole.
Selliste kvaliteetsemate kajastuste osas eelistatakse taas Venemaa saatkonda.
Pealkirjas mainitakse saatkondi või saadikuid 24 artiklis, neist tervelt 19 korral on selleks Venemaa. Ülejäänud saatkondadest leiab pealkirjadest Moldova, Soome, Gruusia, USA ja Hiina saatkonnad, kõik ühel korral.
Saatkonna inimestega on tehtud video- või audiointervjuusid 17 korral, neist 12 korral on intervjueeritavaks Venemaa saadik, saatkonna nõunik või muu asjamees. Rootsi, Saksamaa, Soome, Valgevene ja Leedu saatkonnaga seotud inimesed saavad intervjuudes sõna igaüks vaid korra.
Kui artiklit illustreeritakse fotoga, on selleks reeglina suursaadik Aleksandr Petrov või Venemaa saatkond. Teised saadikud on fotole pääsenud vaid korra, õnnelikuks väljavalituks on kaunis Gruusia endine suursaadik Eestis. Muidugi, ka Petrov näeb piltidel kaunis välja, ometi ei õigusta see nii ühekülgset fotopoliitikat.

Kremli jutupunktid leiavad kriitikata avaldamist
Põhjalikku kajastamist leiavad Kremli saatkonna jutupunktid. ERR venekeelne portaal kajastab ldanaabri saatkonda nii maadevahelist liikumist puudutavates küsimustes, aga ka siis, kui remonditakse pronkssõdurit, makstakse veteranidele pensionit või kõneldakse Venemaa vaktsiinist. ERR jagab Venemaa saatkonna somepostitusi ja toob linke saatkonna sotsiaalmeediakontole. Petrov kutsutakse koguni stuudiokülaliseks-eksperdiks diskussioonisaatesse, mis käsitleb erinevaid ajalootõlgendusi.
Ükski muu saatkond ei saa oma jutupunktidega ligilähedalegi, reeglina ollakse lugudes ühe teemaga. Näiteks Valgevene ja Moldova saatkondade puhul on selleks valimised, Soomel sissesõidutemaatika, Hiinal kapo aastaraamat.
Kriitilisi kajastusi Venemaa saatkonna tegevuse kohta on see-eest vaid neli-viis.

Miks on ERR Venemaa saatkonna vastu nii lahke?
Osa tähelepanust Venemaa saatkonna tegemiste vastu saab seletada Venemaa kodanike arvukusega Eestis, 2019. aasta alguses ligi 89 000 inimest.
Paraku ei ole saatkondade kajastused korrelatsioonis nende riikide kodanike arvuga Eestis. Näiteks Ukraina saatkond (kodanikke pea 10 000, 9x vähem kui Venemaa kodanikke) on leidnud ära märkimist vaid kaks korda (22x vähem kajastusi), sedagi seoses lennuõnnetusega Iraanis. Ka Soome ligi 9000 siinset kodanikku ei korreleeru kahe artikliga.

Propastop peab olukorra põhjuseks hoopis seda, et Venemaa võimuladvik on ära tabanud potentsiaali, mida Eesti venekeelne meedia oma sõnumite levitamiseks pakub. Ühise keeleruumi kaudu on venekeelsed toimetused sisse söödetud, et need avaldaksid suurema filtrita Kremli jutupunkte ning ehitaksid muljet Petrovist kui olulisest arvamusliidrist.  Toimetused käituvad Kremli teavitusagentuuridena.

Näib, et Eesti väljaannetel puudub arusaam enda rollist Venemaa saatkonnast lähtuva teabe avaldamisel.  Propastopi hinnangul tuleb ERR-il Kremli sõnumite kajastamise põhimõtted üle vaadata ja suhtuda senisest kriitilisemalt Eestile vaenuliku režiimi infosse.

Loe lisaks:
ERR jagab sisu Kremlimeelsetes gruppides
Venemaa saatkonna on kasvatanud someaktiivsust
Venemaa saatkonna koostöö kohalike ajalooklubidega
Saatkonnaga koostöös elustatakse punamonumente

Pildid: kuvatõmmised, pildil Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov. Infograafika: Propastop

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter