Propagandasõnastik – infodeemia

Infodeemia on sõnadest informatsioon ja epideemia moodustunud termin, millega tähistatakse millegi kohta õige või ka eksitava info kiiret ja laiaulatuslikku levikut, kus segunevad faktid, kuulujutud ja hirmud, mistõttu on keeruline teema kohta olulist infot saada.

Termini võttis 2020. aasta alguses taaskasutusse Maailma Tervisehoiuorganisatsioon WHO.

Septembris ilmus WHO, ÜRO, UNESCO, UNICEF ja mitmete muude rahvusvaheliste katusorganisatsioonide ühine avaldus, kus defineeriti infodeemiat kui online keskkonnas ja päris elus oleva teabe üleküllust, mis hõlmab teadlikke valeinfo levitamise katseid, et õõnestada rahvatervist ja edendada üksikisikute või gruppide agendat.

Mõiste ise nägi ilmavalgust 2003. aastal Washington Posti kolumnis, kui David Rothkopf kirjutas: „SARS on lugu mitte ainult ühest epideemiast, vaid kahest ning see teine, mis on jäänud pealkirjadest välja, omab palju suuremaid tagajärgi kui haigus ise. See pole mitte viiruse epideemia, vaid informatsiooni epideemia, mis on moondunud SARSist, Hiina regionaalsest tervisekriisist, globaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks kriisiks. … info epideemia või infodeemia on teinud rahvatervise kriisi kontrollimise ja ohjeldamise raskeks.“

Rothkopf täpsustab: „Mida ma mõtlen infodeemiaga? Üksikud faktid, segatuna hirmu, spekulatsioonide ja kuulujuttudega, mis on kaasaegsete infotehnoloogiate abil võimendatud ja vahendatud kiirelt üle maailma on mõjutanud riiklikku ja rahvusvahelist majandus, poliitikat ja isegi turvalisust viisil, mis on algpõhjustega võrreldes täiesti ebaproportsionaalne. Sellist nähtus oleme viimastel aastatel üha sagedamin kohanud – näiteks mitte ainult reaktsioonina SARSile, vaid ka reageerimisel terrorismile või isegi suhteliselt vähetähtsatele juhtumitele, nagu haide kohtamisele.“

Infodeemiast on Eesti meedias koroonaviirusega seoses näiteks kirjutanud Lääne Elu veergude Hannes Rumm ning märtsi Vikerkaares teadlased Péter Krekó ja Patrik Szicherle.

Foto: Danielle Scott/Flickr/CC