04.01.2021
Detsembri üks kaalukamaid teemasid meedias oli Venemaa opositsionääri, Aleksei Navalnõi, mürgitamise uurimistulemuste avaldamine Bellingcati ja CNNi poolt. See sündmus tõi endaga kaasa arvukalt meediakajastusi ning teema edasiarendusi.
Uurimisest endast kirjutasid nii Postimees, kui ka Delfi. Mõni päev hiljem jõudis meediasse lugu, kuidas FSB agent tunnistas telefonivestluses üles mürgitamise. Delfis ilmus lugu sellest, kuidas uurimise aluseks olnud ebaseaduslik andmeäri aitab kaasa uuriva ajakirjanduse tegevusele, kuid on nuhtluseks Kremlile. Postimees avaldas loo sellest, kuidas CNNi ajakirjanik käis Navalnõi mürgitamises süüdistatava agendi kodus kommentaari küsimas, aga ka Ehho Moskvõ blogis avaldatud Karina Orlova kommentaari.
Ajakirjanduse perspektiividest
Detsembrikuu Vikerkaares ilmus Tiit Hennoste essee „Ajakirjandus: Kriis kahe kriisi vahel“, milles autor kirjeldab väga põhjalikult ajakirjanduse hetkeseisu, arenguid ning tulevikuperspektiive.
Hennoste kirjutab: „Sellel kümnendil saavutas tõelise hoo uudisväärtuse rolli muutumine. Oli aeg, mil sündmused said mahtu ja tähelepanu vastavalt nende uudisväärtusele. Selle järel tuli kommi- või klikiväärtuste aeg, mil teemasid tõsteti esile vastavalt sellele, kui palju oli loota kommentaare ja/või klikke. Kommide saatus on olnud kurvavõitu. Eri piirangud on nende hulka suuresti vähendanud ja isegi pisteline lugemine näitab, et selles maailmas toimetab ennekõike kindel seltskond, kelle puhul intellektuaalsest tasemest rääkida ei saa ja kes meenutavad hääli mingist kaugest minevikust.“
Valeinfost ja sellega võitlemisest
Postimehe arvamusküljel kirjutab Tartu Ülikooli meediauurija Maia Klaasen sotsiaalmeedias vohavast kultuuritusest ning annab nõu, kuidas sellele vastu astuda. Näiteks soovitab Klaasen omandada baasteadmised platvormide toimimisloogikast, muuta teadlikult oma käitumismustrit, parastamise asemel toetada arutelu põhjendamisega, astuda teadlikult vastu algoritmidele ning olla avatud oma seisukohtade muutmisele.
ERRis ilmus detsembris lugu riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõuniku Siim Kumpasega, millest ta kirjeldab Eesti mudelit valeinfoga võitlemisel. Kumpas ütleb: “Selle asemel, et reageerida üksikutele väärinfo kildudele, mis on parimal juhul tuuleveskitega võitlemine, keskendume peamiselt enda sõnumite levitamisele. Eraldi vastusamme oleme väärinfole astunud vaid erandkorras, kui need on muutunud ohuks avalikule korrale või inimeste tervisele.“
Leedu Delfi poolt tehtav Facebooki faktikontroll on nomineeritud Euroopa parimaks faktikontrollijaks ning tulemused tehakse teatavaks 2021. aasta alguses.
ERR avaldas Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaabli pika loo sotsiaalmeediakontode ülevõtmisest ning tõi välja praktilised näpunäited, kuidas seda vältida.
Kremli rollist mõjutustegevuses
Detsembri lõpus avaldas Delfi Venemaa analüütiku, Leonid Beršidski, arvamusloo sellest, kuidas idanaabri president on hädas uue meediaga. Beršidski ütleb muu hulgas, et Vene riigijuhi eraelu on praeguseni olnud tabuteema, mida puudutades kaotavad ajakirjanikud töö ja väljaanded rahastuse. Selle tabu on viimaste aastate jooksul suurejooneliselt hävitanud kaks väljaannet: proekt.media ja istories.media.
Samuti avaldas Delfi detsembri lõpus pika intervjuu ERRi Moskva korrespondendi, Anton Aleksejeviga. Podcastina avaldatud intervjuus räägitakse nii vaktsiinist Sputnik V, Putinist, Valgevenest, aga ka Krimmist.
Delfi Vene meedia päeviku rubriigis kirjutas Oleg Samorodni detsembris kommentaari Eesti Ekspressis avaldatud mõjuagentide nimekirjale. Teises kirjatükis võttis Samorodni vaatluse alla Venemaal tegutseva Ajaloolise Mälu Fondi ja selle poolt levitatava propaganda.
Detsembri teises pooles tõusis teemaks Tallinna linna poolt PBK kanalisse sisu tellimine. Kaitsepolitseiamet teavitas linnavalitsust vajadusest kontrollida ja hankida lisateavet, kas Tallinna lepingupartnerid võivad olla seotud EL-i nõukogu sanktsioonide alla määratud isikuga. Linnavalitsus omakorda palus, et rahapesu andmebüroo selgitaks, kas telekanal PBK tohib Eesti asutustele teenuseid osutada või mitte.
Koroonaviirus venekeelsete elanike seas
ERRis ilmus detsembris uudis põhjustest, miks koroonaviirusesse nakatumine on kõrgem Eesti venekeelsete elanike seas. Uudises tsiteeritud valitsuse meedianõuniku, Jevgenia Värä, sõnul on Ida-Virumaa puhul peab arvestama eelkõige sellega, et tegemist on piirkonnaga, kus tööhõive struktuur – teenindus ja suured tööstusettevõtted, kus peab olema tagatud ööpäevaringne toimimine – kitsendab kaugtöö võimalusi. „Sissetulekute tase toob koroonakriisi puhul esikohale majanduslikud mured. Seetõttu võib juhtuda, et seal käiakse kergemate haigussümptomitega rohkem tööl või nõuab tööandja inimestelt tööl käimist, kuni töötaja diagnoos või lähikontaktsus on ametlikult kinnitatud.“
Ideoloogia importimisest
Detsembri lõpus ilmus ka Delfi uuriva toimetuse poolt pikem ülevaade Objektiivi ja SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks toimimise tagamaadest, rahastamisest ja üldise ideoloogia importimisest. Delfi kirjutab: „SAPTK pole kahe mehe taavetlik heitlus Eestile igiomaste tavade kaitseks, nagu Varro Vooglaid ja Markus Järvi püüavad näidata. Tegelikult on nad osa ülemaailmsest fundamentaalkatoliiklikust liikumisest, mille eesmärk on kirjutada vanad kiriklikud printsiibid nüüdisaja seadustesse ja panna inimesed nende järgi elama. Euroopa pööramist ultrakonservatiivseks juhitakse Prantsusmaalt, ent rahastatakse Poolast, kust võrgustiku laiendamiseks on välismaale saadetud kümme miljonit eurot, paljastab Eesti Päevalehe ja rahvusvaheliste ajakirjanike uurimus.“
Foto: ekraanitõmmis väljaandest