26.11.2020
Mitmed aastad on hirmutatud deepfake tehnoloogiaga, selle arengutega ning kasutusvõimalustega inimeste manipuleerimisel. See on toonud üha kõlavamalt avalikkuse ette vastandi – shallow fake.
Otsime eestikeelset vastet mõistele „shallow fake“, mis tähendab olemasoleva video või pildimaterjali pahatahtlikku kasutamist, seda ümber nimetades, sündmuse asukohta võltsides, vale konteksti lisades, ühte detaili kontekstist välja rebides või ka lihtsalt video sisu valesti tõlkides.
Witness programmi juht, Sam Gregory on öelnud: „Kuritahtlik, tehislikult loodud sisu pole laiaulatuslikku kasutust saanud, selle tööriistad pole veel läinud massidesse, pole saanud tooteks.
Ajal, kui deepfake on võib-olla peavoolust pisut ees, on juba käes valeinfo üleujutus, mis on senini lahenduseta. Tänase valeinfo juures ei kasutata tehnisintellekti, ega keerukaid tehnoloogiaid.
Ma mõtlen shallow fake rünnakuid, kus maailmas ringleb kümned tuhandeid kuritahtliku sisuga videosid, mis ei ole loodud kõrgetasemelise tehisintellekti poolt, vaid tihti lihtsalt ümber nimetatud, uuesti üles laetud ning väidetud näiteks, et sündmus leidis aset siin, kuigi video on algselt filmitud hoopis kusagil mujal.“
Üheks tuntumaks shallow fake termini illustratsiooniks on eelmisel suvel levinud videoklipp USA esindajatekoja spiikrist Nancy Pelosist. Video kiirust on aeglustatud, mis jätab mulje, nagu oleks spiiker olnud esinemise ajal joobes.
2015. aastal, aga kirjutasime juhtumist, kus hakkas levima lavastatud video Süüria-Türgi piiril allatulistatud piloodiga tehtud intervjuu, mis tagantjärgi osutus lavastatuks,
Kutsume üles pakkuma eestikeelseid vasteid seekordse propagandasõnastiku rubriigi terminile “shallow fake”. Oma pakkumised palume jätta Propastopi Facebooki lehele
Foto: Aaron Hockley/Flickr/CC