Koroonaaeg kui integratsioonimootor

12.-13. novembril toimus Tallinnas rahvusvaheline lõimumiskonverents „Kommunikatsioon mitmekesises ühiskonnas: üksteise kuulmine vaatamata erinevustele“, millest suur osa ettekandeid keskendusid integratsioonile Eestis ning meedia rollile selles.

Külliki Seppel Tartu Ülikoolist näiteks tegi ettekande „Meediakasutuse ja infovälja teema integratsiooni-monitooringute põhjal“ , milles andis eelnevate aastate uuringute põhjal ülevaate Eesti venekeelse elanikkonna infotarbimise harjumustest, kirjeldades nii meedia, kui ka sotsiaalmeedia kasutamist ja inimeste hinnanguid kanalitele ja infole nendes.

Triin Vihalemm Tartu Ülikoolist keskendus oma ettekandes „Kas välismaa meedia jälgimine takistab kohalikku lõimumist?“, sellele, milline on piiritaguse meedia tarbise mõju Eestis elavatele venekeelsetele elanikele ja nende integreerimisele Eesti ühiskonda.

Seppeli ja Vihalemma ettekannetest on teinud põhjalikuma ülevaate ajaleht Pealinn, mis kirjutab: “Umbes kuuskümmend protsenti kogu venekeelsest elanikkonnast elab Vihalemma sõnul sisuliselt mitmel maal korraga. “Eesti keeles on sellele väga kena nimi – hargmaisus,” rääkis Vihalemm, kelle sõnul tähendab hargmaine olek seda, et vaatamata asukohamaale inimesed osalevad reaalselt erinevate ühiskondade elus. See ei tähenda tingimata seda, et nüüd on kindlasti suur vene propaganda ja uudiste vaatamine, kuigi see on siiski üks osa,” nentis Vihalemm. “Inimestel on päris palju erinevaid vorme, kuidas nad piiriüleses suhtluses osalevad. Olgu selleks siis meedia või sotsiaalmeedia.”

Marko Uibu Tartu Ülikoolist tegi ettekande „Uustulijate sotsiaalsete kontaktide ja kogukonnatunde toetamine“, milles kirjeldas 27 Eestisse sisserännanuga tehtud intervjuu põhjal põhilisi takistusi ja raskusi Eesti ühiskonnaga lõimumisel. Uibu esitab saadud tagasiside põhjalt mitmeid lahendusi, kuidas selliseid takistusi vältida või kuidas nendega toime tulla.

Marianna Makarova ja Jevgenia Värä Riigikantseleist andsid ettekandes „Venekeelne kriisikommunikatsioon koroonakriisis: õppetunnid ja kuidas edasi“, ülevaate kevadel maailma tabanud pandeemia kommunikatsiooni senistest praktikatest ja kohatud raskustest, aga ka edulugudest.

Ilmar Raag (kommunikatsiooniekspert, Eesti) tegi ettekande “Kohalike uudiste olulisusest”, milles keskendus koroona kommunikatsioonile ja sellele, kuidas inimesed suhtuvad riigi ja poliitikute sõnumitesse ning kuidas nad nende põhjal oma käitumist muudavad.

Eelmisest nädalast on ka kõik ettekanded järelvaadatavad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Foto: andrea_ga/Flickr/CC