COVID-19 tõi muutuse Venemaa mõjutustegevuse praktikasse

Oktoobri Diplomaatias ilmus Hudsoni Instituudi vanemteaduri ja sõjalis-poliitilise analüüsi keskuse direktori Richard Weitz pikem ülevaade Venemaa desinfokampaaniatest COVID-19 pandeemia alguskuudel.

Weitz vaatab oma artiklis nii Venemaa poolt kasutatud tööriistu, kui ka nende Kremli poolt kasutamise efektiivsust.

Ta kirjutab: “Ehkki Venemaa infooperatsioonide juured ulatuvad kunagisse Nõukogude aega, näiteks sõjalise pettuse ehk maskirovka juurde, on tänapäeva Venemaa kaldunud rohkem traditsioonilise psühholoogilise sõja poole, mis tugineb samuti Nõukogude propaganda kontseptsioonidele, aga on kohandatud uudsele infotehnoloogiale ja ühismeediale, mis tagab edastamise suurema kiiruse ja muuski mõttes vastavuse 21. sajandi globaliseerunud maailmaga. Internet, ööpäev läbi tegutsevad uudisteagentuurid ja digitaalmeedia platvormid on tublisti edendanud Venemaa infosõja arsenali.“

Richard Weitz pühendab artiklis terve peatüki COVID-19 desinfokampaaniatega toimunud muutustele Venemaa mõjutustegevuses, kirjeldades põhjalikult näiteks Venemaa poolt „humanitaarabi“ pakkumise erinevad aktsioone ning tuues välja ka Hiinaga suhete soojendamise püüded. Witz kirjutab: „COVID-19 narratiivilahing tugevdas ühtlasi Hiina-Venemaa solidaarsust infodomeenis. Venemaa ametiisikud kaitsesid korduvalt Hiinat Lääne süüdistuste eest, et rahvavabariik on varjanud teavet viiruse kohta ja andnud oma panuse pandeemia muutumisel ülemaailmseks. Asevälisminister Sergei Rjabkov mõistis hukka Lääne kriitika Hiina ja Venemaa humanitaarabi ja väidetavate desinformatsioonikampaaniate suhtes „russofoobse ja sinofoobse meelsuse uue manifestatsioonina” ning katsena lahendada Lääne „sisemisi probleeme väliste vaenlaste varal”.

Weitzi hinnangul ei saatnud Venemaa desinfokampaaniaid Läänes eriline edu. Ta toob välja, et Venemaa COVID-19-ga seotud infooperatsioonide tõhusust vähendav lisategur on olnud tõsiasi, et Lääne sihtmärgid, mis on pidanud taluma Venemaa desinformatsioonitaktikat juba aastaid, on selleks olnud nüüd paremini valmis. „Näiteks Itaalia ajakirjandusväljaanded tümitasid „Armastusega Venemaalt” kampaaniat abi taga seisvaid propagandamotiive taunides ning Venemaa abi kesisele kvaliteedile ja sobimatusele osutades. Pealegi on Euroopa Parlamendi liikmed hoiatanud, et Venemaa kasutab pandeemiat ära „mainekampaaniate” pidamiseks just ELi sanktsioonide kõrvaldamise eesmärgil, mis nende kinnitusel pole takistanud Venemaa juurdepääsu ravimitele ega meditsiinitehnikale,“ kirjutab Weitz.

Foto: ekraanitõmmis Diplomaatia veebiküljelt