Nõukogude sümboolika avalikus ruumis

29.10.2020

Ühe päeval Tallinna vanalinnas jalutades jäi pilk seisma Müürivahe ja Suur-Karja tänavate ristmikul paikneva My City hotelli hoone katusenurgale, millel kiiskas punane viisnurk. Bareljeef, mis kujutab okstega ümbritsetud pärjale asetatud ankrut, mille kohal ilutseb viisnurk, oli silmnähtavalt hästi korda tehtud ning puhaste toonidega värvitud.

Sarnaseid ja ka oluliselt räigemaid kombinatsioone nõukogude aega meenutavast sümboolikast, kus eksponeeritud sirp, vasar ja puhatäht, leiab Eesti avalikust ruumist sadu.

Nõukogude sümboleid leiab hoonete, mälestusmärkide või hauatähiste küljest ning kümnetel juhtudel pole tegemist räämas jäänukitega möödunud ajast, vaid need on saanud uue, särava kuue juba Eesti ajal toimunud renoveerimise läbi.

Ühest küljest on tegemist mälestusega pealesunnitud ajaloost ning teisalt kaasaegses inforuumis olevate pidepunktidega ideoloogiale, millega üritatakse Eestit jätkuvalt õõnestada.

Mitmed hooned ja muud objektid on oma vanuse tõttu Muinsuskaitseameti kaitse all, mis tagab ka nõukogude sümboolika säilimise ning liiga sageli ka renoveerimise.

Näiteks ilutseb värskenduskuuri läbinud sirbi, vasara ja punatähega vapp Kohtla-Järve renoveeritud kultuurimaja ukse kohal ja Sompa kultuurimaja ees. Pärg koos sirbi ja vasaraga, aga näiteks värskelt renoveeritud Saku Gümnaasiumi sissepääsu peal. Tartus kaunistavad kolm sirbi ja vasara kujutist Raekoja platsil ühe hoone fassaadi.

Tallinnast leiab nõukogude aja sümboolikat nii klubi Hollywood hoonelt, Stockmanni vastas asuvalt endiselt Dvigateli ühiselamult, Vene kultuurikeskuselt ja mujalt.

Nõukogude sümboolika aktiivsem kasutamine hoonete arhidektuuris jäi stalinismi aega ning sellest on pikemalt kirjutatud Delfi külgedel ning Tallinna Kultuuriväärtuste ameti pool avaldatud raamatus.

Eraldi teema on nõukogude sümboolika mälestusmärkidel ja hauatähistel, mille renoveerimisest endisesse hiilgusesse kirjutasime seoses Front Line klubiga. Mälestusmärkidel olevatest nõukogude sümboolika elementidest on üks räigemaid näiteid Rakvere kesklinnas asuv vennashaua tähis.

Avalikel üritustel nõukogude sümboolika kasutamise on keelatud nii Lätis, kui ka Leedus ning selle üle on arutatud ka Eestis, kuid seni ta seda ei ole.

2018. aastal sattusid pahameele alla Adidas ja Walmart, kes kasutas oma toodetel nõukogude sümboolikat. Samale aastale jääb ka Postimehe infograafika juhtum, millel oli mitte-eestlaste sümboliks valitud punaviisnurgal olev sirp ja vasar.

Propastop leiab, et Eesti ühiskond vajaks arutelu, kas sellised visuaalsed sümbolid peaksid eksisteerima vaba Eesti avalikus ruumis või tuleks nad likvideerida või varustada selgitusega, mis avab nende ajaloolist tausta ja tähendust okupatsiooni mälestuste kandjana.

Esmalt käivitame arutelu Propastopi Facebooki leheküljel. Tule ja arva, mida selliste sümbolitega avalikus ruumis tegema peaks.

Fotod: Propastop, Kohtla-Järve kultuurimaja foto lehelt arunaehitus.ee

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter