Helme Vene meedias, kas kasulik või kahjulik ettur?

Mart Helme intervjuu Saksamaa väljaandele Deutsche Welle on tekitanud tormi Eesti ajakirjanduses. Propastop vaatas, kuidas on teema saanud tähelepanu idanaabri väljaannetes.

Esimese kajastusena korjas Venemaa meediakanal Regnum 15. oktoobril välja Helme mõtte, et Eesti ei ihalda Ukraina töölisi, kuna nad räägivad vene keelt ning on valmis töötama miinimaalse raha eest. Tsiteeridest Helmet: „Me ei taha neid siia. Ukrainlased ei räägi siin eesti keelt, nad räägivad vene keelt – see on selge.“ Samuti tuuakse välja Helme ütlus, et Eesti on liiga väike maa: „See on koduks ligikaudu miljonile inimesele ja saabuvate Ukraina kodanike arv on kohalike populatsiooniga võrdluses liiga märkimisväärne. Kui siin oleks 100 miljonit, siis las 100 000 Ukrainlast tulevad.“

Eesti kohta enim negatiivseid uudiseid tootev EADaily avaldas samal päeva loo, milles toob välja Eesti siseministri sõnad Venemaa presidendi kohta. Peakirjas tõstetakse esile Helme poolt Putini võrdlemist apteekriga. Loos tsiteeritakse Helme mõtteid „Siin skeemis on Putin apteeker, kes peab tundlike kaaludega otsustama, et kõik oleks tasakaalus ja selle tasakaalu põhjal on võimalik teha efektiivset välispoliitikat. EADaily toob esile ka Helme arvamuse, et Putin on pragmaatik, kes „kui vaja on vaenlane, kui vaja on sõber“, lisades, et Venemaa presidendil pole lihtsalt mõtet olla Balti riikides liiga aktiivne, kuna need on „Euroopa provintsid“.

EADaily peab oluliseks tõsta esile ka Helme euroskeptitsismi, kirjutades: „Helme kohaselt on Putinil oluline teada, et Balti riigid, mis on osa NATOst „ei tohiks kujutada ohtu Venemaale“. Samal ajal ei oleks euroskeptiliste vaadete poolest tuntud Helme arvates soovitav, et Euroopa Liit muutuks “impeeriumiks”.

Kaks päeva hiljem, 17. oktoobril tõusetus ka Venemaa meedias Helme väljaütlemine homode teemal. Vesti toob välja president Kaljulaidi sõnad, et selliste vaadetega inimene ei sobi Eesti valitsusse. Kaljulaidi seisukohta on avaldanud ka Vzglad. REN TV avaldab uudise pealkirjaga „Eesti siseminister võidakse vallandada „homopropaganda“ kohta öeldud sõnade pärast. Loos tuuakse välja Helme tsitaat: See ei ole homofoobia. Ma ütleks, et need inimesed, kes ütlevad, et meie referendumit pole vaja on heterofoobid. Nad ronivad heteroseksuaalide vooditesse. Nemad ronivad, aga meie ei roni nende vooditesse. Kui nemad saavad teha oma homopropagandat, saame meie muud propagandat. Riik ei saa jääda ellu ilma laste ja moraalita.“

Järgnevate päevade fookuseks kujunebki homofoobia tõttu vallandatav siseminister. Sellest kirjutavad nii Izvestija, REN TV, EADaily, MK.ru ja teised.

Omapärase looga on Helme teemal maha saanud RuBaltic, avaldades loo pealkirjaga „Lääs libistab Baltikumist Venemaale „mürgist“ liitlast. Lugu keskendub sellele, et venekeelne Deutsche Welle mitte ainult ei intervjueeri Saksamaa väljaannete „mustas nimekirjas“ olevate fašistidega sarnaselt mõtlevaid inimesi, vaid suunab seda intervjuud vene keelt rääkivale auditooriumile. Väljaane küsib, miks seda tehakse ning vastab, et äratada huvi sellise „paljulubava“ liitlase vastu nagu Mart Helme.

Loos tuuakse välja, et kogu skandaali jooksul on jäetud tähelepanuta Helme intervjuus olnud teised väljaütlemised Putini osas, Venemaa sanktsionid kohta. Selle kohta,et Euroopa Liidust ei tohiks saada impeerium või, et Ukraina töölised ohustavad Eesti julgeolekut, aga ka sellest, et Balti riigid NATO liikmetena ei ole ohuks Venemaale. RuBalticu hinnangul on need väljaütlemised rohkemal või vähemal määral venemeelsed. Väljaande sõnul pole siinkohal küsimus Mart Helmes, tema vaated on varasemast teada, vaid küsimus on, miks üldse teeb Deutsche Welle temaga intervjuu. RuBaltic jõuab pika arutelu lõpuks arusaamiseni, et DW teeb selliseid intervjuusid teadlikult, eesmärgiga rünnata Helme-suguste kaudu Venemaad.

Neli päeva pärast skandaali puhkemist püüab Venemaa meedia järgmise teemana suruda Helme tagandamise põhjuseks kriitikat Ukraina tööliste vastu. Selle fookuse toob välja nii EADaily, mis on Helme skandaalis üks aktiivsemaid lugude avaldajaid, kui ka Izvestija.

Üheks põhjuseks, miks Helme Venemaa meedias sedavõrd palju tähelepanu sai on kindlasti homode teema, mille kaudu Venemaa üritab naeruvääristada Läänt. Ka Helme intervjuul põhinevates lugudes on enamusel pealkirjas homofoobia ning reeglina seatud ka jutumärkidesse.

Omapärasel moel on RuBalticu lugu vastuolus ülejäänud Venemaa meedia toodanguga, millest võib tõesti välja lugeda Helmele omistatud kuvandi Venemaa liitlasest Lääne kultuuriruumi naeruvääristamisel.

Foto: ekraanitõmmis väljaandest