Mägi-Karabahhi infosõjas on seis 5:3

Käsikäes lahingutega Mägi-Karabahhis on Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline jõukatsumine jõudnud ka inforuumi. Mõlemad sõdivad pooled tahavad kujundada toimuvast omale soodsa vaatenurga. Propastop vaatab, kuidas on sellega toime tuldud Eesti meedias – käsitleme sõjakajastusi ERRis, Delfis ja Postimehes.

Enda poole sõjalist edu püütakse rõhutada oma ja vastase inforuumis, muu maailma meedias on eesmärgiks koguda kaastunnet ja toetust. Vastast püütakse kujutada jõhkra ja ebaeetilisena, enda võitlust esitatakse aga õiglase enesekaitsena. Kumb on olnud selles infolahingus edukam?

Kes alustas?
Kui vastast suudetakse näidata rünnaku alustajana, agressorina, siis võiks seda lugeda punktivõiduks infosõjas.

Konflikti alguses kajastas meedia võrdselt nii Armeena kui Aserbaidžaani sõnumeid, mõlemad süüdistasid lahingute algatamises teineteist. Ka vaherahukokkulepete rikkumises sõja hilisematel nädalatel osutasid mõlemad osapooled vastase poole. Seega jäädi selles infolahingus viiki 1:1.

Küll aga võib Aserbaidžaani väikeseks võiduks pidada nende algset ülekaalu liikuva pildi osas. Eesti meedias levisid mitmed atraktiivsed droonivideod, mis kujutasid sõjamasinate hävitamist. Kui esiotsa lisasid toimetused materjalile märkuse, kelle poolt on need filmitud, siis hiljem sellistest täiendustest loobuti. Nii võib öelda, et konflikti pildiline pool oli suuremal määral dirigeeritud Aserbaidžaani poolt, seisuks seega 1:2 (märgime Aserbaidžaani skoori selles meediavõitluses teisena, st külalisvõistkonnana).

Kes ründab tsiviilelanikke?
Kui sul õnnestub vastast kujutada mõrtsukatena, kes tapavad rahulikke elanikke, on see kindel punkt infovõitluses.

Uudistes, mis vahendasid konflikti algussündmusi, leidis  ära märkimist mõlema poole asulate pommitamine. Lahingute edenedes jõuab aga Eesti meediasse üha rohkem infot armeenlaste vastastest rünnakutest Mägi-Karabahhis. Põhitöö teevad ära ERR ja Delfi erikorrespondendid Anton Aleksejev ja Roman Starapopov, kes sõidavad Mägi-Karabahhi ja Armeeniasse konflikti kajastama. Nad täidavad oma väljaande lugude ja pildimaterjaliga kannatavatest armeenlastest. Aserbaidžaani ühtegi erikorrespondenti Eestist ei sõida ja sellest riigist emotsionaalseid kaadreid ei tooda. Selline ühe poole eelistamine annab kindla punkti Armeeniale, seisuks saab 2:2

Kes kasutab ebaseaduslikke relvi?
Kui näidata, et vastane kasutab keelatud või muud moodi ebaeetilist relvastust, aitab see infosõjas skoorida.

Selle sõnumi levitamisel on edukam Armeenia pool, seda taas tänu Eestist pärit erikorrespondentide abile. Ajakirjanik osutab  sillutisse tunginud raketile Aserbaidžaani Smertš-raketile ja ütleb, et see on keelatud laskemoon. Lisaks püüab Armeenia kujutada Aserbaidžaani droone ebavõrdselt ülekaaluka relvastusena. Lugeda võib ka uudiseid, et aserite pool sõdivad džihhadivõitlejad, mis tundub negatiivse seosena.

Sõnumeid ebaeetiliste relvade kasutamise kohta Armeenlaste poolt Eesti meediasse ei jõua. Nii läheb Armeenia infosõjas juhtima 3:2

Kes saavad sinu poole toetuseks sõna?
Näidates, et sinu poolt on nii tavalised kui tuntud inimesed välismaal, on see infosõjas kindel punkt, isegi kaks.

Ehkki Eesti meedia püüab anda sõna nii Eestis elavatele armeenlastele kui aseritele, pole sõnum võrdselt tasakaalustatud. Näiteks pealkirjastab Postimees Eestis elava aseri vaate toimuvale suhteliselt neutraalselt “Me sõdime armeenlastega meie oma enda maal,” seevastu armeenlast kajastatakse palju räigemalt “Asereid on kasvatatud armeenlasi vihkama”. Punkt Armeeniale, 4:2

Mis puudutab tuntud inimesi, siis puudub aseritel selline oma poole eesträäkija nagu näiteks armeenlasest laulja Stefan Eestis või Kim Kardashian maailmas (teda nimetas Hannes Rumm Raadio4 saates “Teorija vbrosa” koguni massimõjutusrelvaks). Eesti armeenlased korraldavad ka rahumarsi, kohalikel aseritel sellele midagi vastu panna pole. Nii annab organiseeritud diasporaa käsikäes Eesti meediaga Armeeniale veel ühe punkti ja seis on 5:2

Kelle kõrvad paistavad vaenlase tagant?
Kui sul õnnestub näidata vastaspoolt ebasümpaatse suurvõimu käsilasena, aitab see infosõjas skoorida.

Eesti meedia toob välja, et asereid toetab Türgi ja armeenlasi Venemaa. Türgi tundub asereid toetavat aktiivselt, Venemaa paistab istuvat käed rüpes. Ilmub lugu, mis süüdistab konfliktile aluse panemises hoopis Tsaari-Venemaad. Sellest kõigest ei piisa infolahingus ülekaalu saavutamiseks. Kumbki osapool ei skoori ja seis on endiselt 5:2

Kellel poolt on ajalooline õiglus?
Kui õnnestuks näidata, et sinu poole võitlus toetub rahvusvahelisele, ajaloolisele ja inimlikule õiglusele, annaks see infosõjas punkti.

Eesti meedias pole tavavaataja tasemel selget arusaama, kelle poolt on Mägi-Karabahhi konfliktis õiglus. Kõik tundub selleks liiga segane, et ühe poole sõdimist õiglasemaks pidada kui teisel, süüdi tunduvad mõlemad. Politoloogide sõnul käivad lahingud aga Aserbaidžaani territooriumil ja see hinnang annab pisikese punkti aseritele 5:3

Lõppseis 19. oktoobri seisuga on Propastopi hinnangul seega 5:3 Armeenia kasuks.

Eesti meedia tundub seega käsilolevas Karabahhi infosõjas pooldavat Armeeniat. Pool pole valitud ent mitte sisulise valiku või tasakaaluka analüüsi tulemusena. Hoopis Armeenia on olnud edukas Eesti ajakirjanike hõlmamisel, diasporaa mobiliseerimisel ja oma vaatenurga välja toomisel.

Pildid: kuvatõmmised loos viidatud meediatekstidest.