Tajuvead, tagauks valeinfole

Koroonapandeemiaga esile tõusnud valeuudiste levik on omandanud maailmas infodeemia mõõtmed ning pannud küsima, miks valinfo ja vandenõuteooriad sedavõrd massiliselt levida saavad. Üheks valeinfo leviku põhjuseks on inimeste loomuses peituvad tajuvead, kognitiivsed nihked ehk kognitiivne kallutatus (cognitive bias).

Tajuviga on kindlat mustrit järgiv kõrvalekalle loogilisest ja ratsionaalsest otsustusprotsessist, mille tulemusel inimene jõuab ebaloogilistele järeldustele ehk viga selles, kuidas me infot töötleme.

Tajuvigade nimekiri on pikk, sisaldades rohkem kui sadat info vastuvõtmise ja töötlemise puudust. Nende seast võib leida ka mitmeid nõrkusi, mis annavad aluse arvukatele demagoogiavõtetele.

Valeinfo ja vandenõuteooriate massilise leviku seletamiseks on hakatud esile tõstma kümmetkonda põhilist tajuviga, mis muudavad valeinfo levimise oluliselt lihtsamaks.

Esimene ning kõige enim valeinfo levikuga seostatud tajuviga on inimeste kinnituskalduvus, mis kirjeldab inimese nõrkust leida, tõlgendada ja väärtustada infot, mis langeb kokku meie sees juba olemas olevate veendumustega.

Teine, sama oluline tajuviga, mis aitab valeinfol levida on kajakambri efekt, mille kohaselt inimene on vastuvõtlik infole, inimestele, sündmustele või ideedele, mis lähevad kokku tema vaadetega. See hoiab meid sarnases infomullis ja peegeldab meile tagasi omaseid vaateid, meiega sarnaselt mõtlevatelt inimestelt.

Kolmas oluline tajuviga, mis aitab valeinfol levida on ankruefekt. Selle kohaselt võtavad inimesed esimest infokildu kõige usaldusväärsemana ning lähtuvad edaspidise info töötlemisel sellest. See tajuviga töötab, nii ajakirjanduse pealkirjade kaudu, kui ka näiteks äris, kus edasised otsused tehakse esmalt pakutud hinna ehk esmase infokillu kaudu.

Eelmisega pisut sarnane on ka raamistamise efekti nime kandev tajuviga. Raamistamisega tõmmatakse tähelepanu ühtedele aspektidele, jättes teadlikult varju teised.

Heuristiline sujuvus on tajuviga, mille tõttu hinnatakse mingit väikest osa infot teistest olulisemaks, kuna see on, kas meeldejääv või lihtsasti mõistetav. Selle tajuvea tõttu on näiteks poliitilised lööklaused mõjuvamad ja väärtustatumad, kui pikad kõned.

Kalduvus optimismile on samuti üks „tagauks“, mille kaudu inimesi õnnestub ära kasutada. Inimesed ei taha pidada end alaväärseteks, mistõttu on neil kalduvus hinnata oma võimeid oluliselt üle ning seda eksimust saab ära kasutada valeinfo „kohale viimiseks“.

Omakasule kallutatus on tajuviga, mis laseb inimesel tunda edu korral oma panust sellesse oluliselt suuremana või läbikukkumise korral oluliselt väiksemana ning sageli peetakse ebaedus süüdlasteks teisi. See paneb inimesi väärtustama informatsiooni hindajale kasulikul viisil.

Hiljutistest sündmustest lähtumise tajuviga. Inimesed õpivad minevikust, kuid kahjuks tänu sellele tajuveale tehakse seda reeglina lähiminevikust. Sellest tulenevalt tehakse hilise mineviku kogemuste pealt ennustusi tulevikku. Näiteks, kui aktsia on hiljuti tõusnud, eeldatakse, et see tõuseb ka edaspidi.

Pimeda nurga tajuviga on inimeste kalduvus mitte tunnistada oma puudusi, nagu näiteks seda, et inimesed on kallutatud.

Autoriteedist tuleneva eelarvamusliku tajuvea tõttu saab positsiooniga isik teiste silmis automaatselt usaldusväärsema tausta ning tema väljaütlemistel on suurem mõju.

Vaenuliku meedia efekt on, aga kalduvus, mille tagajärjel saab näiteks uudiste sisu vastuvõtmine mõjutatud negatiivse eelhoiaku tõttu meediakanalisse.

Tagasilöögi efekt on tajuviga, mis paneb inimesed oma valikuvabaduse piiramist tunnetades tegema tavapärasele risti vastupidiseid otsuseid või tegevusi.

Need on vaid mõned näited tajuvigadest, mis lubavad inimeste tajupuudusi ärakasutades panna levima valeinfo või võimaldavad manipuleerida arvamustega, mistõttu peaks iga inimene tunnetama oma tajuvigadest tulenevaid nõrkusi. Meid igapäevaselt ümbritsevas turunduses kasutatavatest tajuvigadest on näiteks pikemalt kirjutanud reklaamiekspert Priit Kallas.

Foto: Pietro Zanarini/Flickr/CC