Kuidas mõõta mõjutusoperatsioone?

12.10.2020

Septembris avaldas endine DFRLabi juht ja pikalt mõjutustegevusi ja infooperatsioone uurinud ekspert Ben Nimmo artikli uuest mõjutusoperatsioonide uurimise meetodist „Läbimurde skaala: mõjutusoperatsioonide mõju mõõtmine“.

Ben Nimmo, kes on ka valeinfo analüüsimudel „4D“ autor, poolt loodud uus meetod keskendub infooperatsioonide mõju hindamisele, suunates fookuse nende leviku keskkondadele ja mõõtes läbimurret suurema avalikkuseni.

Infooperatsioonide loojad tunnistavad, et mõjutuskampaania leviku mõõtmine on keeruline ülesanne, mis eeldab väga täpset uurimist ja seadistamist. Väline mõjutusoperatsioonide tõhususe mõõtmine on aga kordades keerulisem, kuna analüüsi algandmed on tihtipeale olematud või puudulikud.

Nimmo loodud meetod põhineb infooperatsioonide mõõtmise võrdleval mudelil, mis tugineb avalikule infole ning on jäljendatav ja kontrollitav hetkest, kui see avaldatakse.

Ben Nimmo läbimurde skaala koosneb kuuest kategooriast, mis põhinevad info leviku keskkondade ja sihtgruppide hulgal ning jälgivad sõnumi läbimurret avalikkusesse.

Esimesse kategooriasse paigutuvad ühes platvormis toimuvad mõjutuskampaaniad. Sel kampaanial pole läbimurret avalikkusesse ning see piirdub ainult ühe keskkonnaga.

Teise kategooriasse paigutub mõjutustegevus, mis toimub ühes või mõningates platvormides, kuid ei saavuta läbimurret, ega liigu edasi suuremasse hulka keskkondadesse.

Kolmandasse kategooriasse paigutub mõjutustegevus, mis toimub mitmetes platvormides ja keskkondades samaaegselt ning saavutab seal teatud läbimurde, kuid ei levi edasi massimeedia kanalitesse.

Neljandasse kategooriasse paigutub mõjutustegevus, mis murrab end väike- või sotsiaalmeediaplatvormidest välja traditsioonilisse massimeediasse ja saavutab seal arvestatava tähelepanu.

Viiendasse kategooriasse paigutumise eelduseks on, et mõjutustegevus saab võimendatud tuntud persoonide või avaliku elu tegelaste poolt, kes annavad sõnumile täiendava usutavuse ja võimenduse.

Kuuendasse kategooriasse paigutuvad mõjutuskampaaniad, mis murravad läbi poliitikakujundajate sfääri, põhjustavad ühiskonnas selgepiirilisi reaktsioone või leiavad väljundi „tänavatel“.

Eesti suunas korraldatud mõjutuskampaaniatest üks viimasemaid, mis kõneles paadipõgenikest, saab pidada esimese kategooria tasemel olevaks ettevõtmiseks. Aasta alguses käivitatud infooperatsiooni, mille põhjuseks oli Sputniku tegevuse peatamine Eestis, saab aga kindlasti lugeda kuuenda kategooria ettevõtmiseks, kuna sellel oli olemas nii laiapinnaline meediakajastus, avaliku elu tegelastest toetajad, aga ka ulatus poliitikakujundajateni.

Nimmo loodud mudel on veel värske, kuid eeldatavalt saab ta 4D mudelile sarnase populaarsuse.

Fotod: Cheryl/Flickr/CC ja ekraanitõmmis meetodi kirjeldusest

 

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter